Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Bessermanid on Vene föderatsiooni põlisrahvas, kes elab Põhja-Udmurdimaal. 2010. aasta rahvaloenduse tulemusena pandi kirja 2201 bessermani.
Kõiki kunstnikke iseloomustab ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ning nende vaatenurgad, teosed ja kohalolek annavad olulise panuse kolonialismiteema mõtestamisele Veneetsia riiklikes paviljonides.
Eesti Keele Instituudi veebisõnastiku lõppversiooni esitlus Fenno-Ugria Hõimuklubis on nüüd järelvaadatav.
Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada soome-ugri rahvaste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma.
Hübriidvormis avasündmus "Igas keeles peitub maailm" laulda lahti Tallinnas kirjanike maja musta laega saalis. Ülekande salvestus on nüüd järelvaadatav. 2019. aasta detsembris New Yorgis ÜRO peaassambleel välja kuulutatud põliskeelte kümnendi eestvedaja on UNESCO ja periood kestab 2032. aastani.
Soome ülemkohus lükkas tagasi süüdistused, mille kohaselt saamid rikuvad Tenojõel lõhet püüdes seadust.
Rahvusvahelise muusika- ja linnafestivali kavasse on kinnitatud 175 esinejat 28 riigist, neist 87 Eestist. Programmi kuulub ka Fenno-Ugria õhtu. Piletimüük on alanud. Aga kes esinevad?
Koola poolsaarel elav kildinisaam Danilov emigreerus Norrasse, kuna protestis ka Venemaa sõjategevuse vastu Ukrainas ning tajus sellega seotud riske.
Nganassaani kogukond teatas, et keeldub kohtuvälise menetluse korras Surgutneftegaziga lepingut sõlmimast. Kirjas rõhutavad nad, et uue hindamisakti saamiseks on pöördutud nende poole, kel on põlisrahvastega koostöö kogemus.
Andrei Danilovi põgenemine on seotud Venemaa survega, millega mees puutub kokku kaitstes põlisrahvaste õiguseid.
Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest.
Kõrgetasemelisest üritusest võtsid osa keeleaktivistid, senaatorid ja riigiduuma saadikud, põlisrahvaste kogukonna, föderaal- ja piirkondlike võimude, mittetulundusühingute ja ettevõtete esindajad, üleriigiliste ja regioonide kodanikeühenduste liikmed ning teadlased.