Jäta menüü vahele
09.05.2022

Hiite kuvavõistlus algas juba 15 korda

Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada soome-ugri rahvaste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma.

VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress: maausuliste palvus Toomemäel / Fenno-Ugria pildipank

Hiite kuvavõistlus toimub alates 2008. aastast ja tänavune on järjekorras 15. Teadaolevalt on see ainus omataoline fotovõistlus maailmas. Kuvavõistlusele saadetud fotod moodustavad ainulaadse kultuuriloolise arhiivi, mis on veebis vabalt kättesaadav aadressil: www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlused.

Alanud on rahvusvahelisele võistlusele oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma.

Looduslik pühapaik on mets, puu, kivi, veekogu, pinnavorm, või maa-ala, mida on juba meie esivanemad pühaks pidanud. Pühapaikadega seotud peamised tavad on palvetamine, tervendamine, andide toomine, tule tegemine, pühade pidamine ja lahkunute mälestamine. Paljud pühapaigad on praegu elavas kasutuses.

Kuvavõistlus toimub eesti, soome ja vene keeles ning keskendub soome-ugri rahvaste ühisele pärandile.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot, Soome auhind 300 eurot ja kuni 16aastaste auhind 200 eurot. Lisaks on välja pandud Vana-Võrumaa, Virumaa, Mulgimaa, saarte jm eriauhinnad. Seoses rahvusvaheliste sanktsioonidega ei määrata rahalisi auhindu Vene Föderatsiooni ja Valgevene elanikele.

Eesti ühines 2008. aastal Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) otsusega, millega looduslikud pühapaigad tunnistati inimkonna vanimateks kaitsealadeks, mida tuleb hallata põliseid tavasid järgides.

Eestis leidub hinnanguliselt 5000 ajaloolist looduslikku pühapaika, millest ca 1400 on kantud looduslike pühapaikade kaardile. 541 pühapaika on üleni või osaliselt võetud muinsuskaitse alla. Sadakond pühapaika on looduskaitse all. Tuntuimad pühapaigad on Suur ja Väike Taevaskoda, Kaali Pühajärv, Panga pank, Saula Siniallikad, Jägala juga, Tülivere tamm, Tamme-Lauri tamm, Kuremäe Hiiemägi, Ebavere Hiiemägi, Paluküla Hiiemägi, Laiuse Siniallikas, Tartu Toomemäe kivi, Ülendi hiiepärn, Võhandu Pühajõgi, Toila Pühajõgi, Ranna Tuhandeaastane tamm, Otepää Pühajärv, Matsimäe Pühajärv jt.

Looduslikke pühapaiku on läbi okupatsioonisajandite kuni tänaseni rüüstatud ja enamik neist on halvas seisukorras. Loodusliku pühapaiga mälestise liik kanti Muinsuskaitseseadusse 2019. aastal.

Korraldajad: Hiite Maja sihtasutus, kaaskorraldaja Soomes on Taivaannaula ühendus.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Võru Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, Fenno-Ugria, Maavalla Koda, Tihuse Hobuturismitalu, Tagavälja talu, Alar Krautmani Terviseakadeemia, Trüki- ja Paberikunstikeskus, Hiiepaik, LüüTürr jt.

täpsemalt
Võistluse eeskiri ja kuvade üleslaadimine võistluse veebilehel www.hiis.ee 
Ahto Kaasik
Hiite Maja SA juhataja
ahto@hiis.ee