Uudised

Fenno-Ugria raamatukogu ja ruume külastasid 9. juunil koos õpetaja ja Fenno-Ugria haridusprojektide juhi Maarja Vinkeliga Tallinna Inglise Kolledži 6. klassi õpilased, kes said ülesande tutvuda lähemalt nelja rahva - liivlaste, vadjalaste, udmurtide ja ungarlaste kirjandusega.

Udmurdi muusikud Maria Korepanova, Pavel Kutergin ja mari Anna Makeeva esinesid 8.06 Tallinna ukraina Vabaduse koolis. Soome-ugri rahvastest rääkis Fenno-Ugria projektijuht Anna Kuznetsova.

Fenno-Ugria Asutus korraldas 31.05 Maarjamäe lossis seminari "Kuidas mõtestada Venemaad". Seminari toetas Avatud Eesti Fondi/Aktiivsete Kodanike Fondi (ACF) ning see toimus projekti "Demokraatia kool Eesti soome-ugri kogukondadele" raames.

Liivlasi on tabanud suur kaotus: 6. juunil 2023. aastal lahkus igaviku teele Helmī Stalte.

Ilmunud on Fenno-Ugria Asutuse aastaraamat “Soome-ugri sõlmed 2022”, mis annab ülevaate MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja koostööpartnerite soome-ugri rahvastega seonduvatest töödest-tegemistest, toimetaja Taisto-Kalevi Raudalainen, kaane kujundas Eva Sepping.

Komi Vabariigi lõunaosas asuvas Koigorodski rajoonis korjati metsadest kasepuravikke. Tavapäratult varajasele seenesaagile on kaasa aidanud soojad ja vihmased kevadkuud.

Komi Vabariigi valitsuse toel toimusid juba maikuu lõpus esimesed lennud, mis viisid internaatides õppivad lapsed suvevaheajaks oma vanemate juurde, kes liiguvad koos põhjapõtradega tundrates. Kokku …

Komimaal kasutab ainult 15 inimest sajast igapäevaselt komi keelt, elanikest aga valdab komi keelt 17%. Sellest räägib viimane rahvaloendus.

Turu linnas Soomes toimus 15.-19.05 kolmekümne kaheksas rahvusvaheline soome-ugri tudengite konverents IFUSCO. Konverents on üks soome-ugri tudengite põhisündmusi, ühendades hõimurahvaid puudutavatest asjadest huvitatud akadeemilist noorsugu erinevatest riikidest.

Kriis ja traumad seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas ei puuduta ainult Eestis elavaid Venemaa kodakondsusega soome-ugri väikerahvaste esindajad vaid ka eestlasi: toimub vastastikune õppimine. Eestlased ja soomlased väikerahvastena ja soome-ugrilastena on seoses muutunud geopoliitilise olukorraga ja sõjaga sunnitud kohanema väga kiirete ühiskondlike muutustega ning see ei ole alati lihtne. Seda arutati 13.05 Tapal toimunud AEF/Aktiivsete Kodanike Fondi projekti seminaril.

Kuigi vadja keel sarnaneb kõige rohkem eesti keelega, erineb nende mütoloogia ja rahvapärimus eestlaste omast üksjagu.

Komi Vabariigi statistikaamet teatas, et 2021. aasta 1. oktoobri seisuga moodustasid komid 22% elanikkonnast, kes olid märkinud küsitluses ära oma rahvusliku kuuluvuse.