Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Riigi toetuse vähenemisega pole nõus kohalikud rahvasaadikud ja ühiskonnategelased.
11. novembril mälestati Joškar Olas sel päeval 1937. aastal hukatud kirjanikke ja kultuuritegelasi.
Mälestuskivi mari rahva südametunnistuseks kutsutud ajaloolasele püstitati Sanukovide pere elumaja lähistele. Kivi ise toodi Morko rajoonist.
Projekti autorid rõhutavad rahvusliku tseremoonia sotsiaalset tähtsust, kuna rahvariietes abiellujad mõistavad neenetsite sakraalsete traditsioonide tähendust.
Üks neist on varasem kultuuri- ja rahvuspoliitika minister, mäemarilane Mihhail Vasjutin. Teine, niidumarilane Jevgeni Kuzmin oli eelnevalt kohaliku seadusandliku kogu asespiiker. Ta on juhtinud ka mari keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituuti.
Roza Laptanderit tunnustati Rovaniemis Lapi ülikoolis kaitstud doktoritöö eest teemal "Kui me saime endale põhjapõdrad, kolisime tundrasse elama: Jamali neenetsite suuline ja vaikitud ajalugu".
Komi vabariigi valitsuse pressiteenistuse teatel tehti kokkuvõtteid möödunud nelja aasta tööst ning arutati vahepeal tõstatunud probleeme.
Fenno-Ugria õnnitleb juubeli puhul Kauksi Üllet ühe ütlemata isikliku kirjutisega. Sest just Ülle oli see, kes kandis Fenno-Ugria mõtted Lõuna-Eestisse! "Ega's muidu poleks täna setokestel ja võrokestel nii häid soome-ugri kontakte kuskilt võtta," on Jaak Prozes kindel.
15. oktoobrini avatud võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külastama ja hoidma.
Tänavune kongress lükkus koroonapandeemia tõttu kaks aastat edasi ja toimub just nüüd, 21.–26. augustil. Esmakordselt kogunetakse Austrias, kuid ajalooline on see, et esimest korda toimub CIFU väljaspool soome-ugri rahvuskeelega riiki või Venemaad.
Kunstnik tähistas sel nädalal oma 90. sünnipäeva kahe näituse avamisega ja ateljee kolimisega. "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus rääkis ta kõigest lähemalt.
Maailmas ühe enim tuntud saami Nils-Aslak Valkeapää joig on autorilooming. Teose uue staatusega kanduvad autoriõigused looja järeltulijatelt üle saami rahvale, keda esindab Saamelaisneuvosto.