Uudised

Venekeelne teos vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ning näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.

Praegu sisaldab sõnaraamat 16 000 saamikeelset sõna, töö käib veel ebatäpsuste parandamisel ja sisu täiustamisel.

Autorid nägid raamatu kirjutamisega suurt vaeva, sest neil tuli selleks luua bessermani keele õigekirja normid. Selleks kasutati nii erinevate Udmurdimaa kui ka välismaa teadusinstitutsioonide abi.

20. septembril tähistame väljasurnud keelte päeva. Milline on aga selle kuupäeva seos viimase kamassiga?

Helsingi ülikool ehmatas Soome estofiile kevadel teatega, et lisaks juba mullu täitmata jäänud eesti keele külalisprofessori kohale koondatakse ka ülikoolilektori koht. Kärpeplaan seadnuks ohtu kogu eesti keele kõrghariduse, vahendab ERR.

Jaanuaris kümneaastaseks saavas koolis on selle ühe asutaja Annela Laaneotsa sõnul praegu 13 last. Tundidest võtavad osa ka laste emad-isad ja vanaemad-vanaisad.

23.-25. septembrini toimuvat konverentsi rahastatakse Vene Föderatsiooni Arktika nõukogus eesistumise 2021-2023 programmi raames.

Raamatus on avaldatud ka teose originaali kuuluvaid joonistus.

Tänavu tähistatakse legendaarse keelemehe Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva mälestuspingi avamise ja raamatuesitlusega.

Neljas suuremas töörühmas arutletakse keele säilitamise ja edasiandmise ning kakskeelsuse probleemide kõrval ka kliimamuutuste mõju soome-ugri rahvastele ja kultuuriinnovatsioonide küsimusi.

Millised sündmused ja mõtteviiside areng tõid kokku esimesed soome-ugri rahvaste maailmakongressid? Milline on olnud kongresside kulg ja enam kõlapinda leidnud eripärad?

Ersalannast soome keele õpetaja Natalja Abrosimova aitas gümnasistil Kirill Chukavinil luua ainulaadse sõnastiku.