Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Esitlutud keeleõppe videosid saab nüüd veebis vabalt vaadata. Lingid leiab uudisest!
Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest.
Föderaalagentuuri Rossotrudnitšestva missioon on Venemaa humanitaarmõjukuse suurendamine maailmas. Soomes tegutsetakse Helsingi Vene Maja kaudu.
Teekonnal on kaks põhipeatust: skulptori sünnikoht Bajevo külas Ardatovi rajooni edelaosas, ning Mordva vabariigi pealinn Saransk, sest seal asuvas vabariiklikus muuseumis on Erzja teoste suurim kollektsioon.
Filmid on 13 minutit pikad ning viimased seitse lisati alles äsja. Filmi peategelased on mari rahvusest poiss Juketše ja tüdruk nimega Tatjana.
Stendidele on kogutud materjalid Venemaa riigiarhiivist, Venemaa Föderatsiooni kino- ja fotoarhiivist, Mordva Vabariigi riigiarhiivist.
"Rahvasuu räägib, et kui kratsida venelast, siis tuleb välja tatarlane, kuid mitte alati. Tihtipeale tuleb välja ka mõni soomeugrilane, enamasti mordvalane," märgib Jaak Prozes humoorikalt tõsiselt silmaringi avardavas ülevaates.
Legendaarse ersa folkloristi ja rahvamuusikut, folklooriansambli Toorama asutaja 70. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil esinesid teiste hulgas ka mokša rahvalaulu-pärandit käsitlevate ettekannetega folkloristid Eestist ja Mordvamaalt.
Venekeelne teos vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ning näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.
Ametisse astudes ütles Tatjana Mokšanova: "Ma soovin olla oma rahvale kasulik ja loodan, et minu töö aitab kaasa emakeele säilimisele ja arengule!“
Avalduse koostamise ajendiks oli 20. mail 2020. aastal Riigikogu esimehele saadetud abipalve, millele olid alla kirjutanud tatari, kalmõki, burjaadi rahvusliikumiste esindajad ning ersade esindaja Syreś Boläeń.
Praegu sisaldab sõnaraamat 16 000 saamikeelset sõna, töö käib veel ebatäpsuste parandamisel ja sisu täiustamisel.