Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Käesoleval aastal möödub 80 aastat esimeste ingerisoome päritolu põgenike saabumisest Eestisse. Aastatel 1943–1944 evakueeriti Paldiski kaudu üle mere Hanko sadamasse üle 64 000 ingerisoomlase.
Kõiki kunstnikke iseloomustab ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ning nende vaatenurgad, teosed ja kohalolek annavad olulise panuse kolonialismiteema mõtestamisele Veneetsia riiklikes paviljonides.
JÄRELVAADATAV: Soomes tegutsev Tuglase Selts tähistas oma 40. tegevusaastat. Sünnipäeva auks toimus Helsingi linnavalitsuse saalis pidulik seminar, mille aukülalised olid Soome president Sauli Niinistö ja Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Reisiraamat sobib kasutamiseks nii püsinäitust "Uurali kaja" külastanutele kui ka neile, kes muuseumis veel käinud pole. Aastaraamat aga avardab teadmisi kodumaisest soome-ugri uurimisloost ning tutvustab valdkonna arengusuundi.
Kunstnik Piret Räni illustreeris enam kui kahe tunni vältel põliskeeli, kõnelejaid, muusikuid ja kõlanud mõtteid – kasutades kolme pliiatsit ja kahte hiigelsuurt paberilehte.
Soome ülemkohus lükkas tagasi süüdistused, mille kohaselt saamid rikuvad Tenojõel lõhet püüdes seadust.
Rahvusvahelise muusika- ja linnafestivali kavasse on kinnitatud 175 esinejat 28 riigist, neist 87 Eestist. Programmi kuulub ka Fenno-Ugria õhtu. Piletimüük on alanud. Aga kes esinevad?
Protestiks Venemaa sõjategevuse vastu peatab selts kultuurifoorumi ja sõpruslinnade kongressi ettevalmistused ning vaatab läbi ja lõpetab ka kõik muud Venemaaga seotud rahvusvahelised projektid.
Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest.
Näitusele on kogutud tunnustatud karjala kunstniku Dmitri Dmitrievi tööd, mis sedapuhku on saanud inspiratsiooni eeposest.
Teekonnal on kaks põhipeatust: skulptori sünnikoht Bajevo külas Ardatovi rajooni edelaosas, ning Mordva vabariigi pealinn Saransk, sest seal asuvas vabariiklikus muuseumis on Erzja teoste suurim kollektsioon.
Ühtekokku jagati preemiaid üheksas kategoorias, laureaate oli kokku 37. Riikliku preemia suurus on 50 000 rubla ehk umbes 600 eurot.