Uudised

Mordva vabariigi pealinnas Saranskis tehti 9. detsembril kokkuvõtteid kirjanduslikust konkursist „Uus põlvkond“, mis kuulutati välja Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsiooni poolt kolmes nominatsioonis: "Emakeel minu elus" (suhtumine emakeelde ja emakeele osa enda saatuse kujunemises, vormiks kunstiline kirjeldus); "Minu rahvas" (rahvatraditsioonide kujutamine, väljapaistvate isiksuste osa Venemaa ajaloos ja kultuuris); "Riigi rahvad" – ühtne perekond (rahvaste vahelistest suhetest ja sõprusest).

Lähipäevil on oodata kosmodroomilt „Plesetsk“ kosmoseraketi „Sojuz“ starti. Selle tulemusena võivad 1.-7. detsembrini langeda raketi astmed Jamali poolsaarele. Poolsaare elanikke palutakse olla ettevaatlik. Praeguseks on …

2009. aasta 27. novembril sai karjala keel Soomes vähemuskeele staatuse. Erinevad karjalaste ühendused on hakanud seda tähtpäeva tähistama ja viimastel aastatel tähistatakse seda aina rohkem ka Venemaa Föderatsioonis.

Komi kirjakeele 650. sünnipäeva puhul avati Sõktõvkaris Püha Stefani kiriku vastas puhkeala, mille pingid on kaunistatud vana komi kirjakeele anbur tähemärkidega.

Riigi toetuse vähenemisega pole nõus kohalikud rahvasaadikud ja ühiskonnategelased.

Projekti autorid rõhutavad rahvusliku tseremoonia sotsiaalset tähtsust, kuna rahvariietes abiellujad mõistavad neenetsite sakraalsete traditsioonide tähendust.

Tallinna ülikooli projektitöö õppe kursuse "Reis ümber soome-ugri maailma" raames toimunud loengu andis keeleteadlane Sven-Erik Soosaar.

Karjala–Soome eepos "Kalevala" tõlgiti tervenisti vepsa keelde, selle avaldas Juminkeko fond. Suurteose tõlkimine võttis aega Nina Zaitseval aega kaks aastat.

Etnograafilise vabaõhumuuseumi teadus- ja metoodikaosakonna juhataja Raissa Rešetnikova ja teadlase Marianna Anduganova ettekande "Paröömia kui etnoeetika peegeldus obiugrilaste kultuuris" vastu tunti veebiportaali Torummaa.ru andmeil suurt huvi.

Pärast kaheaastast vaheaega toimus festivali – Līvu svētki Līvõd Pivād –pidulik avamine taas Liivi rahvamaja ees, kuhu oli kogunenud mõnisada külalist.

Täienes ka põlisrahvaste traditsioonilise folkloori esitajate ja kandjate nimekiri. Avaldusi laekus kolmest piirkonnast: Berjozovo, Hantõ-Mansiisk ja Surgut.

Uurimust riigiduumas esitlenud teadlase sõnul on põlisrahvaste keelte kadumine globaalne protsess, mille suhtes puudub Venemaal immuunsus.