Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Fenno-Ugria eestvõttel toimuv konverents püstitab küsimuse: milline on Karjala tähendus täna – olles ajalooliselt soomlaste kultuurihäll ja venelaste geopoliitiline vallutus?
Soome-ugri sündmustesari Hõimupäevad 2022 kannab sel aastal teemapealkirja "Sild üle aegade". Peasündmused toimuvad oktoobrikuu kolmandal nädalal ja kulmineeruvad 15. oktoobril Tallinnas toimuva kireva kontsertkavaga. Piletimüük on alanud.
Karjala–Soome eepos "Kalevala" tõlgiti tervenisti vepsa keelde, selle avaldas Juminkeko fond. Suurteose tõlkimine võttis aega Nina Zaitseval aega kaks aastat.
Komi luuletaja Ivan Kuratovi 183. sünnipäeva tähistamiseks esitleti 18. juulil Sõktõvkaris tema nime kandvas komi kirjandusmuuseumis poeedist valminud uut filmi.
"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.
Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest.
Lenfilmi kinostuudios esitletud dokumentaalfilmi Тише Води režissöör on Nikita Dobrõnin.
Noorteliikumine on soome-ugri koostöö oluline osa. Noortest oleneb keele arenemine, nad kannavad kultuuri ning annavad keeltele ja kultuuridele uut hingamist. Meie esindame mittetulundusühingut Hõimulõimed ja räägime oma tegevusest.
Enam kui 15 aastat vepslasi ja nende rahvakultuuri uurinud TÜ kaasprofessor Madis Arukask mõtiskleb rahvus(t)e traditsioonilise keskkonna tuleviku teemadel.
Fenno-Ugria Asutuse ajalugu jaguneb kahte perioodi: loomine ja tegevus enne Teist Maailmasõda (aastail 1927-1940) ning taastamine ja tegevuse jätkamine aastast 1991. Juuresolevas loetelus on märgilisemad hetked, nimed ja sündmused – meie aja lugu.
Kahe maailmasõja vahel loodud ja 1988. aastal taaselustatud hõimupäevad on viimasel aastakümnel laienenud nii ajaliselt kui ka mahuliselt. Milline aga on hõimupäevade lugu?
Eesti legendaarse akvarellisti näitus "Sugulasrahvastel külas. Joonistusi ja akvarelle" on TLÜ Akadeemilise Raamatukogu galeriis avatud 21. detsembrini.