Uudised

Venemaa Föderatsiooni julgeolekunõukogu tegevjuht Nikolai Patrušev ütles 31. juulil Petroskois (Petrozavodsk) toimunud julgeolekuteemalisel nõupidamisel, et välisriikide eriteenistused destabiliseerivad Karjala Vabariigis ühiskondlik-poliitilist situatsiooni, provotseerivad väljaastumisi ja toetavad separatistlike meeleolusid, eriti noorte seas.

2. juunil lahkunud, 21. sajandi suurimaks peetav ooperihelilooja, Prantsusmaal elanud soomlane Kaija Saariaho kasutas oma viimases meistriteos “Innocence” vienankarjala pärimusmuusika elemente. Marketa-nimelise tegelase osa esitab …

Viimasel aastal on märgata, et Venemaa Föderatsiooni koosseisus olevad vabariigid tähistavad oma sünnipäevi aina tagasihoidlikumalt. Nagu Venemaa rahva konsolideerumise foonil ei sobikski meenutada teatavat vabariikide suveräänsust või asjaolu, et Venemaa on föderatsioon?

Eile, 20. aprillil tähistati ka Vene Föderatsiooni Karjala vabariigis karjala ja vepsa kirjakeele päeva. Kolmkümmend aastat tagasi kinnitas Karjala vabariigi valitsus ametlikult karjala ja vepsa …

Murmanski Arktika ülikooli lingvistika instituudis avati saami keele toetamise keskus. Arktika ülikool on ainuke Venemaa Föderatsiooni õppeasutus, kus saab saami keelt õppida magistriõppes.

Pühapäeval 26.03 tähistati mitmes Läti ja Eesti paigas esimest korda liivi pärandi päeva.

Emakeelepäeva puhul on põhjust veelkord mõtelda sellele, mida emakeel tähendab nii eestlaste kui ka teiste rahvaste jaoks.

Alanud aasta on Lätis kuulutatud liivi pärandi aastaks. Sada aastat tagasi loodi Kuramaa liivi rannas tänaseni suurim liivlaste ühendus – Liivi liit. Kasutusele võeti liivi rohe-valge-sinine lipp, valiti liivlaste rahvuslaulud jm.

UNESCO juba 24.rahvusvaheline emakeelepäev keskendub seekord teemale "Mitmekeelne haridus nõuab hariduse ümberkujundamist".

ÜRO on välja töötanud e-kursuse, mille kaudu põlisrahvad saavad õppida paremini kaitsma oma õigusi.

Soome president Mauno Koivisto kutsus ingerlased 1990 Soome, et vältida seisukohavõttu Ingerimaa autonoomia suhtes lagunevas Nõukogude Liidus

Jaak Prozes: “Üldiselt on Eesti inimene soome-ugri rahvastest informeeritud halvemini, kui eeldada võiks.” Soome-ugri rahvastele keskendunud ELU kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade soome-ugri kultuuride tänasest olukorrast, tekitada huvi põlisrahvaste ning nende keelte ja kultuuride vastu ja süvendada arusaama oma keelest ja kultuurilisest identiteedist.