Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Üle voolava vee, mis viib teistesse ilmadesse. Üle kuristiku, mille ületamise tähtsust ja kaalu tajutakse teravalt siis, kui silda enam ei ole. Või veel ei …
9. juulil toimus Eesti Rahva Muuseumis Tartus noorteüritus, mille teemaks oli identiteet. Peakorraldajateks olid soome-ugri noored: komi/udmurt Erika Kuznetsova ja mari/udmurt Marie Gordeeva. Üritus toimus …
Oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada põliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma.
Etnoloog Indrek Jääts esitles Hõimuklubis 13.03 raamatut "Ääremaadel kõndija" ja rääkis oma erinevatel aegadel tehtud välitöödest soome-ugri rahvaste juures.
16.-17. märtsil Nelijärve Puhkekeskuses toimus Eestimaa Rahvuste Ühenduse Noortekoja õppelaager, kus said kokku noored eesti, baškiiri, vene, tatari, ersa, udmurdi, mari, läti, ukraina ja ingeri-soome …
13 plakatit (koos sissejuhatusega) annavad ülevaate meie hõimurahvaste eepostest, mis on suures osas kirjutatud 20. sajandil.
Tallinna Ülikool koostöös Fenno-Ugria Asutusega kutsub koolitusprogrammi "Veelinnurahvad: sissejuhatus soome-ugri keeltesse ja kultuuridesse".
Poliitiliselt on uurali rahvad väga erineva saatuse ja staatusega, erineva staatusega on ka nende rahvaste lipud.
2024 on kultuuriministeeriumi kultuuririkkuse aasta („Cultural Diversity Year“, „Год богатства культур“).
Ott Heinapuu sulest ilmus Keeles ja Kirjanduses (2023, nr 12) rubriigis Lühidalt tutvustus Fenno-Ugria Asutuse aastaraamatust “Soome-ugri sõlmed 2022“. Raamat koondab uurali hõimuliikumisega seotud publitsistikat, …
Peatoimetaja Taisto Raudalainen koostöös Fenno-Ugria kontoriga on alustanud järjekordse soome-ugri rahvaste ühiskondlikke ja kultuurisündmusi käsitleva aastaraamatu "Soome-ugri sõlmed 2023" koostamist.
Sedapuhku tähistati hõimupäeva kõige võimsamalt Mari Vabariigis, kokku üle 300 ürituse, mis toimusid kõikides vabariigi rajoonides ja linnades.