Uudised

Hantõ-Mansiiski autonoomses ringkonnas Surguti rajoonis Ruskinskaja külas 23. märtsil  toimuma pidanud põhjapõdrakasvatajate, kala- ja jahimeeste kokkutulek, mis sisuliselt on muutunud põlisrahvaste rahvuslikuks pidustuseks, jäeti ära.

Handi-Mansi autonoomne ringkond Jugra ja Jamali-Neenetsi autonoomne ringkond tähistasid 10. detsembril 93. sünnipäeva.

Neenetsi, handi ja sölkupi keelsete teoste autoreid autasustati Saltõkovi, Laptsui ja Irikovi-nimeliste preemiatega, teatas Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna põlisrahvaste ameti pressiteenistus.

Kriis ja traumad seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas ei puuduta ainult Eestis elavaid Venemaa kodakondsusega soome-ugri väikerahvaste esindajad vaid ka eestlasi: toimub vastastikune õppimine. Eestlased ja soomlased väikerahvastena ja soome-ugrilastena on seoses muutunud geopoliitilise olukorraga ja sõjaga sunnitud kohanema väga kiirete ühiskondlike muutustega ning see ei ole alati lihtne. Seda arutati 13.05 Tapal toimunud AEF/Aktiivsete Kodanike Fondi projekti seminaril.

Tjumeni oblasti Uvati rajooni Demjani küla kooliraamatukokku rajatud filmistuudios valmib handi muinasjuttude ja legendide ainetel viis multifilmi.

Riigi toetuse vähenemisega pole nõus kohalikud rahvasaadikud ja ühiskonnategelased.

Projekti autorid rõhutavad rahvusliku tseremoonia sotsiaalset tähtsust, kuna rahvariietes abiellujad mõistavad neenetsite sakraalsete traditsioonide tähendust.

Roza Laptanderit tunnustati Rovaniemis Lapi ülikoolis kaitstud doktoritöö eest teemal "Kui me saime endale põhjapõdrad, kolisime tundrasse elama: Jamali neenetsite suuline ja vaikitud ajalugu".

Komi vabariigi valitsuse pressiteenistuse teatel tehti kokkuvõtteid möödunud nelja aasta tööst ning arutati vahepeal tõstatunud probleeme.

Fenno-Ugria õnnitleb juubeli puhul Kauksi Üllet ühe ütlemata isikliku kirjutisega. Sest just Ülle oli see, kes kandis Fenno-Ugria mõtted Lõuna-Eestisse! "Ega's muidu poleks täna setokestel ja võrokestel nii häid soome-ugri kontakte kuskilt võtta," on Jaak Prozes kindel.

15. oktoobrini avatud võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külastama ja hoidma.

Etnograafilise vabaõhumuuseumi teadus- ja metoodikaosakonna juhataja Raissa Rešetnikova ja teadlase Marianna Anduganova ettekande "Paröömia kui etnoeetika peegeldus obiugrilaste kultuuris" vastu tunti veebiportaali Torummaa.ru andmeil suurt huvi.