Kalevala Naiste Liit võõrustas soome-ugri naisi

Print Friendly

Kalevala Naiste Liidu kutsel ja Soome haridusministeeriumi toel reisisid Helsingisse viis tegusat soome-ugri naist: handi ajalehe Hanty Jasang toimetaja Ljudmila Spirjakova, Komimaal asuva soome-ugri kultuurikeskuse juhataja Tatjana Barahova, mari naisteorganisatsiooni Saskaviej esinaine Ljudmila Koškina ja juhatuse liige Anfisa Emanova ja udmurdi keeleteadlane Natalia Kondratjeva. Nende vastuvõtmisega tegelesid seltsi esinaine, etnoloog Ildikó Lehtinen ja tegevjuht Sirppa Huttunen.

 

Karjala_naised

Viiepäevase reisi esimesel päeval tutvusid külalised vastuvõtjate organisatsiooniga. 1935. aastal asutatud Soome kultuuripärandi ja rahvuseepose “Kalevala” tutvustamisega tegelev Kalevala Naiste Liit koondab ligi 4000 liiget üle kogu maa. Liidu alla kuulub ka kuulus muinasehte tootemark Kalevala Koru, mille arheoloogiliste leidude alusel valmistatud ehted naistele sügavat muljet avaldasid. Kalevala päeval asetasid naised lilled Elias Lönnroti ausambale ja külastasid Helsingi kunstimuuseumi.

Oluline oli aga ka omavahel tuttavaks saamine ja kogemuste vahetamine. Spirjakova tundis muret handi keele seisukorra pärast: kõnelejate arv väheneb ja ülikooli tasemel enam keelt ei õpetata. Kurb on tema sõnul ka see, et handi kirjakeele arendamisel ei võta teadlased eriti arvesse seda keelt sünnipäraselt kõnelevate inimeste kogemusi. Handikeelne leht korraldab noortele handi keele kirjutuskursuseid. Obiugri naiste liikumine kogub aga kõvasti jõudu, naised on aktiivsed nii poliitilisel kui ka administratiivtasandil. Ka 85% teadlastest on naised.

Mari naisteorganisatsioon Saskavij on asutatud 2007. aastal eesmärgiga toetada naisi töös ja pereelus. Igaks kaheks aastaks keskendutakse mõnele konkreetsele teemale, praegu on selleks emakeel. Mari keele populariseerimisel tehakse usinalt selgitustööd, kui oluline on kõnelda ja laulda lapsele emakeeles juba sünni eel ja jätkata seda ka edaspidi. Välja on antud ka marikeelseid animafilme. Et hoida ära maalt linna kolinud noorte tõrjumist ja eemale jäämist, on käivitatud projekt „Terves kehas terve vaim“, mille käigus nõustatakse noori uue elukorraldusega harjumisel. Noori julgustatakse kultuuripärandit sobitama ka tänapäeva.

Udmurtidel on see õnnestunud suurepäraselt – udmurdi rahvarõivaste tänapäevaellu sobituvad variandid on seal omaks võetud. Udmurdi keelt ja kultuuri on aidanud populariseerida ka ansambli Buranovo memmed rahvusvaheline edu.

Tatjana Barahova tutvustas Sõktõvkaris tegutseva soome-ugri kultuurikeskuse ettevõtmisi. Koostöös Soome Vene seltsiga on oktoobris Helsingis kavas muusika- ja näituseprogramm „Soome-ugri transiit“.

 

Allikad: Suomalais-ugrilaisia naisia Kalevalaisten Naisten Liiton vieraina (09.03.2017)

Финно-угорские женские организации наметили планы сотрудничества (finugor, 09.03.2017)

 

 

Jaga sõpradega