Joškar-Olas tähistati endanimetuse “mari” sajandat aastapäeva

23. veebruaril tähistati Joškar-Olas pidulikul koosviibimisel ühenduse Mari Ušem eestvedamisel 100 aastat endanimetusest ehk autonüümist “mari”, mille sünniks loetakse omaaegse maride oblastikongressi otsust viia “mari” ametlikku keelekäibesse.

Koosviibimise avakõne pidanud Vassili Pektejev (M. Šketani nimelise rahvusteatri lavastaja) põhjendas saja aasta taguse otsuse olulisust sellega, et enne seda kasutuses olnud etnonüümil “tšeremiss” oli Venemaal halvustav varjund, mida ekslikult seostati haigustega. See omakorda kujundas negatiivset kuvandit maridest kui väljasuremisele määratud rahvast. 100 aastat tagasi mõistsid marid, et nad väärivad enamat ja võivad olla võrdsed Venemaa rahvaste seas. Paraku pole see ideaal siiani teostunud ning maridel seisab veel ees pikk tee, et veenda Venemaa juhte väikerahvaste õigustest oma keelele ja kultuurile. Pektejev avaldas lootust, et see üritus hoogustab dialoogi Mari Eli vabariigi ja Venemaa juhtkonnaga ning aitab tekitada mõistmist, et Venemaa ei ole vaid õigeusklik vene rahva riik, vaid föderaalriik, kus elavad võrdsete õigustega rahvad. Pektejevi sõnul võib vaid sel juhul Venemaast saada maailmajõud, mille üle ka marid võivad uhkust tunda.

Mari Eli vabariigi teeneline kunstnik Vjatšeslav Sozonov avaldas arvamust, et vaatamata endise etnonüümi “tšeremiss” halvustavale tähendusele ei tohiks seda sõna ajaloo prügikasti visata. Selle sõna parim tähendus on “inimene – sõdur”. Osaliselt seetõttu soovib Sozonov rajada monumendi mari sõdalasele mõnele Marimaa kurgaanile, kuna muu hulgas aitaks see kaasa maride enesehinnangu tugevdamisele.

Mari Ušemi kaasesimees Vladimir Kozlov. Foto: Finugor.

Mari Ušemi kaasesimehe Vladimir Kozlovi hinnangul omavad nii “tšeremiss” kui ka “mari” õigust olemasolule. Põhiline probleem olevat hoopis kvalifitseeritud mari tööjõu vähesuses, sh vabariigi juhtorganites, mis ei võimalda maridel seista oma keele ja kultuuri eest.

Järgnenud sõnavõttudes keskendutigi maride aktuaalsetele probleemidele. Sel aastal kavandatakse korraldada etnonüümi “mari” sajanda aastapäeva tähistamiseks veel kaks konverentsi.

Allikas: “Мы хотим, чтобы мари как народ сохранился” (Finugor, 03.03.18)

 

Print Friendly, PDF & Email

Sildid:, ,