Hõimurahvaste programmi 2020 kirjandusauhinna pälvisid vadja-, liivi- ja udmurdikeelsed teosed

Haridus- ja teadusministeeriumi Hõimurahvast programmi kuuluva kirjanduspreemia laureaadid on Heinike Heinsoo vadjakeelne proosa, Baiba Dambergat, Valts Ernštreitsi ja Ķempi Kārli liivikeelne luule ning Pjotr Zahharov udmurdikeelne näidend. Ühtekokku kandideeris preemiale 24 soome-ugri autorit. Auhinnafond on 2500 eurot.

Traditsiooniliselt kuulutatakse laureaadid välja 1. novembril, mis on udmurdi kirjaniku ja ühiskonnategelase Kuzebai Gerdi (1898–1937) mälestuspäev.  Žürii esimehe Arvo Valtoni sõnul lükkus sel aastal laureaatide väljakuulutamine edasi tehnilistel põhjustel.

“Viimasel hetkel ilmnesid ühe teose puhul küsimused, mida pidime üle kontrollima. Nüüd oleme kindlad, et see teos vastas meie preemia statuudile,” kinnitas Valton. Ühtlasi tänas Valton žürii nimel kõiki osapooli mõistmise ja kannatlikkuse eest.

Seekordsed laureaadid on:

1) Ilukirjandusliku proosa kategoorias – Heinike Heinsoo vadjakeelne raamat „Suuri päive“  („Tähtis päev“). Žürii hinnangul on see soome-ugri maailmas suur sündmus, kui ohustatud keeles ilmub kõrge kirjandusliku kvaliteediga teos — 2018. aastal ilmunud „Suuri päive“ on esimene läbinisti vadjakeelne ilukirjanduslik teos. Heinike Heinsoo on vadja keele uurija ja raamatut kirjutades on ta kujundanud nii vadja kirjakeele normi (lähtudes Vaipooles säilinud kõnekeele kaasaegsest kujust) kui ka loonud uudissõnu, sest vadja murretes puuduvad paljud kaasaegse maailmaga seonduvad mõisted.

2) Luule kategoorias – Baiba Dambergat, Valts Ernštreitsi ja Ķempi Kārli liivikeelse luulekogu „Trilium“. 2018. aastal välja antud kogumik koondab 3 autori luulet: Baiba Damberga ja Valts Ernštreits kirjutavad kuraliivi keeles, Ķempi Karl (Karl Pajusalu) aga salatsiliivi keeles, mis hääbus igapäevasest kasutusest juba 150 aastat tagasi. Luulekogu annabki olulise panuse kuraliivi ja salatsiliivi keele jäädvustamisele ja on ühtlasi tunnistajaks väljasuremisohus keele ja kirjanduse elujõust. 

3) Dramaturgilise teose kategoorias – udmurdi kirjanik Pjotr Zahharov näidend «Кызьы Лöпшо Педунь горд луиз» (“Kuidas Löpšo Pedunj punapeaks sai”). Pjotr Zahharovi udmurdi rahvajuttude põhjal kirjutatud lastenäidend «Кызьы Лöпшо Педунь горд луиз» kuulub kahtlemata mitte ainult udmurdi, vaid laiemalt soome-ugri näitekirjanduse varamusse. Näidend on osutunud väga menukaks – seda mängitakse Iževski nukuteatris nii udmurdi kui ka vene keeles. Zahharovi udmurdi keel on mahlakas ja tegevus köidab nii lugejat kui ka näidendi vaatajat, sest põimib osavalt udmurdi folkloorist tuntud müütilised tegelased igapäevaelu stseenidega.

Alates 2007. aastast annab hõimurahvaste programmi nõukogu koostöös Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooniga välja kirjandusauhinda, et tunnustada uurali keelkonda kuuluvate omariikluseta hõimurahvaste omakeelseid kirjandusteoseid Auhinna žüriisse kuulusid Arvo Valton, Eva Toulouze, Indrek Koff, Aado Lintrop ja Jaan Õispuu.

Lähemalt räägib:
Marika Alver
Hõimurahvaste programmi koordinaator
marika@fennougria.ee
tel. 5552919

Print Friendly, PDF & Email