Jäta menüü vahele
Pjankova küla 1925. Kamassi perekond Saltygakovid tädi Daria metsmaasikavälu juures. / СМДО КубГУ
Pjankova küla 1925. Kamassi perekond Saltygakovid tädi Daria metsmaasikavälu juures.

Väljasurnud keelte päev

Väljasurnud keelte päeva tähistatakse viimase kamassi – Klavdija Plotnikova – järgi tema surmapäeval 20. septembril.

Väljasurnud keelte päeva tähistatakse viimase kamassi surmapäeval 20. septembril.
Klavdija Plotnikova (vene keeles Клавдия Захаровна Плотникова, ka Клавдия Захаровна Плотникова-Анджигатова) sündis umbes aastal 1895 ja suri 20. septembril 1989. Ta oli viimane, kes kõneles kamassi keelt emakeelena .

Tema isa oli venelane b ja ema kamass Afanassija (ema neiupõlvenimi ei ole teada). Ta elas Abalakovo külas Sajanski rajoonis Krasnojarski krais. 

Klavdia Plotnikova kohtus 1964. aastal Abalakovo külla saabunud ekspeditsiooniga, mida juhtis keeleteadlane Ago Künnap. Kohtumisest sündis raadiointervjuu. Plotnikova viibis ka 1970. aastal Tallinnas toimunud rahvusvahelisel fennougristikakongressil. Kui tal paluti seal laulda rahvalaule, soovis Plotnikova laulda kamassi keeles vaimulikke laule, mida ta ise oli tõlkinud.

Filmikaadreid Klavdia Plotnikovast näeb Lennart Meri 1970. aastal valminud dokumentaalfilmis “Veelinnurahvas”.

Kamassi keele üheks esimeseks uurijaks oli soome fennougrist Matias Aleksanteri Castrén. Aastal 1847 viis ta Siberi välitööreis ka kamasside juurde, kus keelekõnelejaid oli siis veel umbes 150. Kogutud materjali põhjal koostas ta kamassi keele grammatika.

Kamassi keelt on dokumenteerinud ka teised keeleteadlased, näiteks 1914. aasta reisil Kai Donner, kes on konspiratsiooni mõttes pidanud isegi päevikut kamassi keeles. Talletatud keeleaines võimaldab selle keelega tegelda ka tänapäeval.

20.09.2021

Järgmised:

20.09.2022
Üle ilma