Soome maineka M. A. Castréni auhinna pälvisid Olga Karlova Karjalast ja Elena Nikonorova Udmurtiast

Karjalanna Olga Karlova ja udmurditar Elena Nikonorova pälvisid 1500 eurose ja 500 eurose preemia.  A. Castrén’i Selts soovib auhindadega esile tõsta omakeelse kirjanduse tähtsust. 2018. aasta preemia oli suunatud soome-ugri (uurali) keeltes kirjutatud ja avaldatud originaaltekstide tõlkidele. Selts andis 2019. aasta 7. mail välja kaks preemiat ning mõlemad jagati lastekirjanduse tõlkidele.

Peaauhinna pälvis Olga Karlova, kes tõlkis soome keelest karjala keelde lasteluuletusi, – laule ja lühijutte. Karlova kasutas neid Vuokkiniemis toimunud suvekursustel ja Vieljärvi keelepesas Karjala Vabariigis. Tõlgete seast leiab nii Hannele Huovi, Eppu Nuotio kui Tittamari Marttineni luuletusi. Komisjon hindas tõlki eriti, kuna tema töö järgib originaaltekstide stiili. Karloval õnnestus väga täpselt edasi anda laste sõnamänge, mis aitavad rõõmuga õppida.

Kõik tõlked on avaldatud 2018. aastal Karjala keeleühingu veebiraamatukogus.

Tõlkija, doktorant ja õpetaja Olga Karlova (s. 1977) sündis Karjala Vabariigis Vuokkiniemis. Ta on lõpetanud Petroskoi ülikooli ja kirjutab praegu doktoritööd Helsingi Ülikoolis.

Teise auhinna pälvis udmurditar Elena Nikonorova, kes tõlkis Kirsi Kunnase lastejutud soome keelest udmurdi keelde. Nikonorova võttis julgelt ette soome tänapäevase lastekirjanduse klassiku luulekogu, säilitades julgete võtetega luuletuste rütmi, keele mängu ja muinasjutu võlu, mis kõnetavad nii lapsi kui täiskasvanuid. Raamatu „Njules-pesjajlen madjosjosyz” tõlge on loetav Udmurdi riikliku ülikooli koduleheküljel. Doktorant Elena Nikonorova (s. 1995) on sündinud Udmurdimaal ning õpib Udmurdi riiklikus ülikoolis.

Sellel aastal jagati Soomes M. A. Castrén’i preemiaid välja üheksandat korda. Tõlkekirjandusele anti auhindu välja esmakordselt. Preemiate traditsioon sai alguse 1997. aastal, mil esimest korda tunnustati kirjanikke. Hiljem on auhindu antud välja ka ajakirjanduslike ja muusikaliste saavutuste eest.

Sel aastal tähistatakse ÜRO põliskeelte aastat, mille üks eesmärk on näidata, et põliskeeled on ohus. „On eriti oluline rõhutada emakeele tähtsust kodus ja varajases lapsepõlves: see on osa meie identiteedist, võti omakultuuri ning teiste keelte ja kultuuride kogemisse,“ kirjutas M. Castréni selts oma pressiteates.

Info allikas: M. A. Castréni seltsi pressiteade

Lisainfo: http://www.macastren.fi/

Print Friendly, PDF & Email