Raivo Tamm: põlisrahvale ei saa öelda, et kui siin ei meeldi, minge siis mujale
Riigikogu soome-ugri toetusrühma esimees Raivo Tamm kasutas sel nädalal Toompea kõnesaalis vaba mikrofoni ning tuletas kõigile saadikutele meelde, et laupäeval, 17. oktoobril on hõimupäev. Järgnevalt avaldame Tamme kõne täismahus.
Lugupeetud istungi juhataja, austatud rahvasaadikud, head kuulajad-vaatajad!
Sel laupäeval, 17. oktoobril on hõimupäev. See on päev, mil mõtleme soome-ugri rahvaste peale, neile, kellel ON oma riik, ja neile, kes peavad iga päev tundma muret oma rahvuse ja rahvuskeele kaitsmise pärast ja mõtlema nende säilitamise peale.
Hõimupäevade tähistamise traditsioon ulatub Eestis juba 1928. aastasse. Aga hõimupäev on päev, mil mõtleme ka ENDA keele ja kultuuri juurtele, oma rahvuslikule identiteedile, ja väärtustame enda kuulumist soome-ugri rahvaste perre.
Soome-ugri rahvaste, eriti nende keelte olukord teeb meile muret, sest nende keelte kadumine on osake ka meie endi kultuuri- ja mõtteruumi kadumisest. Kevadel nägime Riigikogu esimehele saadetud Venemaa vähemusrahvaste esindajate murekirja nende olukorrast Vene Föderatsioonis. On kahetsusväärne, et Vene Föderatsioonis räägitavate soome-ugri keelte kõnelejaskond on vähenenud aastatel 2002–2010 kahelt miljonilt 1,5 miljonile. Ehk siis kuhugi on kadunud pool miljonit inimest. Kuhu nad kadusid?
2018. aastast kehtib Vene Föderatsioonis seadus, mis ütleb, et soome-ugri keeli õpitakse vabatahtlikkuse alusel siis, kui õpilase lapsevanemad annavad selleks kirjaliku nõusoleku. Tulemuseks on soome-ugri keelte täielik väljatõrjumine haridussfäärist. See aga mõjutab omakorda keeleprestiiži ja meie sugulaskeeled muutuvad kolmandajärguliseks. See ei ole normaalne. Tegemist on põlisrahvastega, kellele ei saa öelda: „Kui teile siin ei meeldi, minge siis kuhugi mujale.“
Selliste protsesside jätkumine Venemaal paneb löögi alla meie sugulasrahvaste rahvuskeelse meedia, kirjanduse, muusika ja teatri.
Milline on tulevik, kui nii edasi läheb?
Tulevik on paari inimpõlvega tekkiv venekeelne inimmass, kes vaid kaudselt meenutab oma päritolu. Meie, soomeugrilased, aga tegelikult nii Vene Föderatsioon kui ka kogu maailm, muutuvad vaesemaks.
Tahame neile protsessidele – millel pole midagi ühist loomulikkusega – juhtida üldsuse, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu tähelepanu, et Vene Föderatsioonis võetaks kasutusele abinõud, mis aitaks kaasa keelelise mitmekesisuse säilimisele.
Venestamise tulemusena on põlisrahvad viidud meeleheitlike sammudeni, nagu udmurdi teadlase ja rahvuslase Albert Razini ahastamapanev enesetapp 2019. aastal Udmurtia parlamendi ees.
Keelelise diskrimineerimise kõrval ei austa Venemaa võimud ka põlisrahvaste õigust saada osa oma kodumaa loodusressursside kasutamisest. Tihti koguni soodustatakse loodusvarade ja põliste pühapaikade hävitamist.
Põlisrahvaste õiguste kaitsmine Venemaal on keeruline, kuna selle poole püüdlevad ühingud langevad järjest repressioonide ohvriks. Keelatud on luua erakondi, mille eesmärk on põlisrahvaste huvide eest seismine. Kas Venemaa Föderatsiooni võimude tegevus võib vastata rahvusvaheliselt sätestatud genotsiidi definitsioonile?
Rahvusvaheline genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon, millega on liitunud ka Venemaa, defineerib II artiklis genotsiidina tegu, mis on toime pandud kavatsusega hävitada osaliselt või täielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi või usulisi üksusi, sealhulgas üksusele tahtlikult selliste elutingimuste pealesurumist, mis põhjustab üksuse täielikku või osalist hävimist. Venestamispoliitikat viiakse ellu nähtava kavatsusega kaotada põlisrahvaste rahvuslik, etniline ja mõnel juhul ka usuline eripära. Kui midagi sellist toimub, kes vastutab?
Muidugi on väga kahju, et sel aastal jäi koroonakriisi tõttu ära nii väga oodatud VIII soome-ugri maailmakongress Tartus – loodame väga, et see saab 2021. aasta juunis seal siiski toimuda.
MÕELGEM – ja mitte ainult hõimupäeval – ning ärgem unustagem siis soome-ugri rahvaid ja hõimupäeval heisakem rahvuslipud. Mõelgem sel päeval meie Soome ja Ungari sõpradele, liivlastele ja vadjalastele, aga ka kaugematele hõimurahvastele, nagu eenetsid, neenetsid ja sölkupid.
Elagu meie paljukannatanud hõim!
