Jäta menüü vahele
02.02.2024

“Lahe teiselt kaldalt. Soomlased ja eestlased teineteise pilgu läbi 1970-1980ndatel” nüüd järelvaadatav

Soome Instituut ja Fenno-Ugria Asutus korraldasid hõimukoostöö raames Viru hotellis 24.01 seminari eestlaste ja soomlaste suhetest 1970-1980ndatel.

valuutapood ENSVs

Sissejuhatuses rääkis Fenno-Ugria direktor Barbi Pilvre, miks me räägime täna soomlaste ja eestlaste suhetest 1970ndatel-1980ndatel.

Jyväskylä ülikooli järeldoktorant Maarja Merivoo-Parro arutles eestlaste ja soomlaste suhetest lapse ja teadlase pilgu läbi, peamiselt 1980ndatest, kui suhtus aegade muutudes tihenes.

Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi andis ülevaate Soomest 1970-1980ndail.

Seejärel intervjueeris ta Eesti kultuurikorraldajat, Eesti raadio soomekeelsete saadete toimetajat ja kunagist giidi Kulle Raigi teemal tavaliste eestlaste ja soomlaste suhted 1970ndatel-1980ndatel.

Seminari ettekanded on järelvaadatavad: SIIN
Vestlusringis “ENSV ja soomlased: mida tähendasid mulle ja meile, eestlastele suhted soomlastega 1970-1980ndatel? Kuidas neid suhteid täna tagasivaates mõtestada?” osalesid ajakirjanik Priit Hõbemägi; jurist, meediaekspert ja endine minister Rein Lang; TLÜ humanitaarinstituudi õppejõud, ajaloolane Airi Uuna; Maarja Merivoo-Parro. Vestlust juhtis Barbi Pilvre. Vestlusing on järelvaadatav SIIN.

Seminari eesmärk oli 1970-1980ndate kaduvaid aegu meenutada läbi isikliku prisma, tõstatada ka tundlikke teemasid, inspireerida noori ajaloolasi ja kultuurihuvilisi seda suulist ajaloopärandit ja argikultuuri talletama.

Soome ja Eesti vastastikune vaade oma lähinaabrile erines 1970-1980ndatel olenevalt sellest, kas soomlased kogesid lahe teisel kaldal olevat Eesti NSVd Tallinna külastades või eestlased Soomet Soome televisiooni, “kodusoomlaste” ja nende saadetud/toodud asjade kaudu (ja osad ehk ka turismireisil käies). 40-50 aasta tagust aega ja selle aja isiklikku suhtlust eestlaste ja soomlaste vahel pole veel ammendavalt käsitletud ja noorele põlvkonnale on see üsna tundmatu teema, samas mõjutab Soome-Eesti suhtlust ja vastastikust kuvandit tänapäevani. Meil on küll Sakari Nupponeni raamat “Viru hotell”, Kiur Aarma ja Jaak Kilmi fiktiivne film “Disko ja tuumasõda”, Sofi Oksaneni raamatud, kümmekond aastat tagasi toimunud Viru ärikate kohtumine ja Sandra Jõgeva film sellest. On säilinud palju oma aja vaimus propagandistlikku käsitlust Eesti ja Soome ajakirjanduses. Pole aga süsteemselt talletatud inimeste isiklikke, suulise pärimusena säilinud lugusid: kuidas eestlased soomlastega õieti suhtlesid, kes olid kodusoomlased, mida tegime, kui kodusoomlased külas käisid, miks me olime teineteisele maa ja rahvusena või inimestena huvitavad. Kui vaadati Eestit Soomest, oli see Neuvostoliitto, hall ja kole, ent odava viina ja veidruste maa, kus sai nalja ja ennast tunda lääneliku kuningana, sest soome sõpru võeti vastu ülima lahkusega. Vahetati valuutat, liiguti kriminaalsuse piiridel. Soome oli eestlaste jaoks samas aken läände, sealne televisioon ja raadiojaamad mõjutasid tervete põlvkondade põhjaeestlaste maailmavaadet ja arusaama kapitalismist ja elust läänes vähemalt perioodil 1970-1990. Ka 1990ndatel, Eesti riigi taastamise ajastul mõjutas soomlaste-eestlaste suhtlust varasem kogemus. Soomlaste ja eestlaste suhetes oli palju vastastikkust kasulõikamist, nihkes vennasrahva tunnet, aga ka sõprust ja samas üleolekut, suure ja väikese venna temaatikat. Inimesed, kes osalesid Soome-Eesti suhtluses ise 1970ndatel-1980ndatel, on jõudmas ikka 60+ ning on viimane aeg neil teemadel rääkida ja pikas perspektiivis suuline pärimus süsteemselt talletada.

Soovijatele toimus ekskursioon Viru hotelli KGB muuseumi giidiga. Muuseumikülastuse juhatas sisse üks selle loojatest, Soome Instituudi kommunikatsioonispetsialist Peep Ehasalu.