Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Artefaktil kujutatud jahiloomad tähistavad aastaaegu: saarmas on sügis, kobras talv, orav kevad ja kaks koera kujutavad suve.
Soomes kõneleb karjala keelt umbes 11 000 inimest, karjala keelt kaitstakse ja tema arendamist toetatakse Soome riigi eelarvest.
Tänavu oli udmurdi keele päeva peateema rahvarõivaste keel. Põhisündmusena avati raamatunäitus "Udmurdi rahvuslik ornament: kultuurikood".
Kaama jõgikonda kuuluva Inva jõe maalilisel kaldal Permi-Komi ringkonnas, Arhangelskoje külas avati 14. novembril heliinstallatsioon "Muusikaline turigum" (Muusikaline kurejalg).
Andrei Zubovi mälestustahvel ehib tema nime kandva lasteraamatukogu seina. Mihhail Lihhatšovi mälestustahvel kinnitati Permi-Komi Rahvusraamatukogu sissepääsu juurde. Mõlemal tahvlil on nende tsitaat.
2021. aastal tunnustati aabitsat, luule- ja jutukogu. Auhind antakse välja teose eest, mille kirjanduslik ja keeleline tase on ekspertide hinnangul märkimisväärne ja mis seega aitab kaasa keele säilimisele ja arendamisele.
Praegu sisaldab sõnaraamat 16 000 saamikeelset sõna, töö käib veel ebatäpsuste parandamisel ja sisu täiustamisel.
“Mitte kunagi ei ole meil laval olnud nii hulgaliselt noori, paljudes ansamblites musitseerivad eri põlvkonnad koos. On tekkinud ka päris uusi kooslusi. See annab lootust, et järjepidevus ei kao, mis ongi hõimupäeva pidamise üks oluline mõte,” rõõmustas peakorraldaja.
Soome-ugri rahvastele pühendatud teoste sari fikseerib meie hõimurahvaste traditsioonilist igapäeva ning loob maalidena vaatajale, siin ja praegu, tugeva emotsionaalse kogemuse erinevate ideeliste ja kunstilooliste ajastute reaaliate ühendatavusest.
14. oktoobril Tallinnas toimuv rahvusvaheline konverents toob hübriidvormis kokku sölkuppide, isurite, saamide, komide, soomlaste ja eestlaste esindajad. Ettekanded ja arutelud on nüüd ka järelvaadatavad.
Helsingi ülikool ehmatas Soome estofiile kevadel teatega, et lisaks juba mullu täitmata jäänud eesti keele külalisprofessori kohale koondatakse ka ülikoolilektori koht. Kärpeplaan seadnuks ohtu kogu eesti keele kõrghariduse, vahendab ERR.
Jaanuaris kümneaastaseks saavas koolis on selle ühe asutaja Annela Laaneotsa sõnul praegu 13 last. Tundidest võtavad osa ka laste emad-isad ja vanaemad-vanaisad.