Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Algselt ungarikeelsena koostatud raamat ilmus 2014. aastal Budapestis. Teos on pühendatud ungari teadlasele ning obi-ugri keelte ja kultuuride uurijale Éva Schmidtile (1948-2002).
Nõukogude Liidu riikliku terrori soome-ugri ohvrinimekirja raamatu toimetaja, ajaloodoktor Vladimir Abramov kirjutab nimekogumike seeria koostamise loost ja sellega seotud raskustest. Artikkel ilmub koostöös Eesti Mälu Instituudi portaaliga CommunistCrimes.
See on tõeline seiklusjutt täis avastusi ja pettumusi, ohte, raskusi ja nendest ülesaamist, kohusetunnet ja auahnust, takistusi ja intriige.
Etnoloogi, kirjaniku ja ühiskonnategelase ausamba juures toimuvast pidulikust aktusest tehakse Udmurdi rahvusorgansiatsiooni eestvedamisel ka veebiülekanne.
Kultuurimälestiste nimekirja kantud hoone on ehitatud 1958. aastal, kuid seni pole seda põhjalikumalt remonditud. Komi Vabariigi 100. aastapäeva sündmustesarja kuulunud avapidustus toimus vahetult enne uue aasta algust.
Fenno-Ugria Asutuse traditsiooniline seinakalender on koostatud soome-ugri rahvaste koduloo- ja rahvusmuuseumide ning erakogudest leitud pildimaterjali põhjal.
10. detsember on mari kirjakeele päev. Sel päeval 1775. aastal ilmus esimene mari keele grammatika.
Kahe maailmasõja vahel loodud ja 1988. aastal taaselustatud hõimupäevad on viimasel aastakümnel laienenud nii ajaliselt kui ka mahuliselt. Milline aga on hõimupäevade lugu?
Andrei Zubovi mälestustahvel ehib tema nime kandva lasteraamatukogu seina. Mihhail Lihhatšovi mälestustahvel kinnitati Permi-Komi Rahvusraamatukogu sissepääsu juurde. Mõlemal tahvlil on nende tsitaat.
Venekeelne teos vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ning näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.
2021. aastal tunnustati aabitsat, luule- ja jutukogu. Auhind antakse välja teose eest, mille kirjanduslik ja keeleline tase on ekspertide hinnangul märkimisväärne ja mis seega aitab kaasa keele säilimisele ja arendamisele.
Ametisse astudes ütles Tatjana Mokšanova: "Ma soovin olla oma rahvale kasulik ja loodan, et minu töö aitab kaasa emakeele säilimisele ja arengule!“