Uudised

Heli- ja salvestusstuudio avati Mordva riiklikus kirjastuses 2021. aastal. Lähitulevikus on siin kavas talletada just ersa- ja mokšakeelseid audioraamatuid.

Sarja eelmine, 11. number ilmus aastal 2010. Sel kevadel ilmunud 12. numbriga mõtestati sari ümber: seekordne teos pole enam artiklikogumik, vaid kommenteeritud ja lisadega mitmekeelne bibliograafia.

Värvikate inimsuhete kõrval näeme hingematvalt kaunist Komimaad. Metsikut taigakaru mängib filmis üsna ehedalt taltsas tsirkusekaru Malõš.

"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.

Paide arvamusfestivali rändelava arutelude raames räägime Fenno-Ugria eestvõttel soome-ugri identiteedist, geopoliitilisest reaalsusest ja kultuurilisest elurikkusest.

Hõimurahvaste programmi juhtkomisjoni esimehe Sirli Zuppingu sõnul ühendab tänavusi laureaate suur missioonitunne ning loovus.

Käesoleval aastal möödub 80 aastat esimeste ingerisoome päritolu põgenike saabumisest Eestisse. Aastatel 1943–1944 evakueeriti Paldiski kaudu üle mere Hanko sadamasse üle 64 000 ingerisoomlase.

Äsja Mari vabariigi pealinnas lõppenud soome-ugri rahvaste teatrifestival oli sel aastal nii ühtlaselt kõrge tasemega, et kuni viimase hetkeni ei osatud ennustada peapreemia saajat.

Kõiki kunstnikke iseloomustab ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ning nende vaatenurgad, teosed ja kohalolek annavad olulise panuse kolonialismiteema mõtestamisele Veneetsia riiklikes paviljonides.

Eesti Keele Instituudi veebisõnastiku lõppversiooni esitlus Fenno-Ugria Hõimuklubis on nüüd järelvaadatav.

Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse, mil õigeusu misjonär Permi Stefan võttis kasutusele erilise vanapermi kirja ning tõlkis sellesse kiriklikke tekste. Tema mälestuseks tähistatakse maikuu kolmandal pühapäeval komi kirjakeele päeva.

Kuidas ÜRO loodab põliskeeli, maailma keelelise rikkuse allikat päästa, räägib kultuurilehes Sirp ilmunud intervjuus keeleteadlane, MTÜ Fenno-Ugria juhatuse liige Sven-Erik Soosaar.