Uudised

Fenno-Ugria projektijuht Janno Zõbin vestles Tõnu Seilenthaliga pärast 14. juunil Kuhmos toimunud Soome-Vene Seltsi seminari, teemaks nii seal räägitu kui üldisemalt koostöö Venemaa soomeugrilastega.

Jääkaru ründas neenetsi põhjapõdrakasvatajate perekonda kaugel sisemaal asuvas Ust-Juribei tundras, Jamali-Neenetsi autonoomses piirkonnas, teavitas meediakontsern „Jamal-media“.

“Soome-ugri sõlmed 2022” on nüüd müügil Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes. Soome-ugri elutunnetusest ja kultuurilisest elurikkusest uues geopoliitilises olukorras kõneldi Paide arvamusfestivali vestlusringis, kus osalesid …

Fenno-Ugria raamatukogu ja ruume külastasid 9. juunil koos õpetaja ja Fenno-Ugria haridusprojektide juhi Maarja Vinkeliga Tallinna Inglise Kolledži 6. klassi õpilased, kes said ülesande tutvuda lähemalt nelja rahva - liivlaste, vadjalaste, udmurtide ja ungarlaste kirjandusega.

Udmurdi muusikud Maria Korepanova, Pavel Kutergin ja mari Anna Makeeva esinesid 8.06 Tallinna ukraina Vabaduse koolis. Soome-ugri rahvastest rääkis Fenno-Ugria projektijuht Anna Kuznetsova.

Fenno-Ugria Asutus korraldas 31.05 Maarjamäe lossis seminari "Kuidas mõtestada Venemaad". Seminari toetas Avatud Eesti Fondi/Aktiivsete Kodanike Fondi (ACF) ning see toimus projekti "Demokraatia kool Eesti soome-ugri kogukondadele" raames.

Liivlasi on tabanud suur kaotus: 6. juunil 2023. aastal lahkus igaviku teele Helmī Stalte.

Ilmunud on Fenno-Ugria Asutuse aastaraamat “Soome-ugri sõlmed 2022”, mis annab ülevaate MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja koostööpartnerite soome-ugri rahvastega seonduvatest töödest-tegemistest, toimetaja Taisto-Kalevi Raudalainen, kaane kujundas Eva Sepping.

Jekaterinburgis anti välja neenetsi kirjaniku Anna Nerkagi (s. 1952) koomiks „Aniko Nogo klannist“ ("Анико из рода Ного"), mille aluseks on 1976. aastal ilmunud samanimeline romaan.

Neenetsi, handi ja sölkupi keelsete teoste autoreid autasustati Saltõkovi, Laptsui ja Irikovi-nimeliste preemiatega, teatas Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna põlisrahvaste ameti pressiteenistus.

Kriis ja traumad seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas ei puuduta ainult Eestis elavaid Venemaa kodakondsusega soome-ugri väikerahvaste esindajad vaid ka eestlasi: toimub vastastikune õppimine. Eestlased ja soomlased väikerahvastena ja soome-ugrilastena on seoses muutunud geopoliitilise olukorraga ja sõjaga sunnitud kohanema väga kiirete ühiskondlike muutustega ning see ei ole alati lihtne. Seda arutati 13.05 Tapal toimunud AEF/Aktiivsete Kodanike Fondi projekti seminaril.

Kuigi vadja keel sarnaneb kõige rohkem eesti keelega, erineb nende mütoloogia ja rahvapärimus eestlaste omast üksjagu.