Uudised

Fenno-Ugria Asutus korraldas 31.05 Maarjamäe lossis seminari "Kuidas mõtestada Venemaad". Seminari toetas Avatud Eesti Fondi/Aktiivsete Kodanike Fondi (ACF) ning see toimus projekti "Demokraatia kool Eesti soome-ugri kogukondadele" raames.

Liivlasi on tabanud suur kaotus: 6. juunil 2023. aastal lahkus igaviku teele Helmī Stalte.

Ilmunud on Fenno-Ugria Asutuse aastaraamat “Soome-ugri sõlmed 2022”, mis annab ülevaate MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja koostööpartnerite soome-ugri rahvastega seonduvatest töödest-tegemistest, toimetaja Taisto-Kalevi Raudalainen, kaane kujundas Eva Sepping.

Turu linnas Soomes toimus 15.-19.05 kolmekümne kaheksas rahvusvaheline soome-ugri tudengite konverents IFUSCO. Konverents on üks soome-ugri tudengite põhisündmusi, ühendades hõimurahvaid puudutavatest asjadest huvitatud akadeemilist noorsugu erinevatest riikidest.

Kriis ja traumad seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas ei puuduta ainult Eestis elavaid Venemaa kodakondsusega soome-ugri väikerahvaste esindajad vaid ka eestlasi: toimub vastastikune õppimine. Eestlased ja soomlased väikerahvastena ja soome-ugrilastena on seoses muutunud geopoliitilise olukorraga ja sõjaga sunnitud kohanema väga kiirete ühiskondlike muutustega ning see ei ole alati lihtne. Seda arutati 13.05 Tapal toimunud AEF/Aktiivsete Kodanike Fondi projekti seminaril.

Folklorist ja Fenno-Ugria juhatuse esimees Madis Arukask kirjutab 10.05. Eesti Ekspressi Areeni kaaneloos, et oma eepos on viimase ligi paarisaja aasta jooksul olnud väikerahvastel rahvaks …

Kuigi vadja keel sarnaneb kõige rohkem eesti keelega, erineb nende mütoloogia ja rahvapärimus eestlaste omast üksjagu.

Pühapäeval 26.03 tähistati mitmes Läti ja Eesti paigas esimest korda liivi pärandi päeva.

Tartu Ülikooli (TÜ) arvutiteaduse instituudi teadlased on ülikooli masintõlkemootorit Neurotõlge täiendanud liivi, komi ja vepsa keele ning 14 väiksema soome-ugri keelega.

Rahvusvahelist emakeelte päeva 21.02 tähistati ka Venemaa Föderatsioonis laialdaselt, eelkõige rahvuskeelseid etteütlusi korraldades, mõnel pool ka tänati tublimaid keeleaktiviste.

Alanud aasta on Lätis kuulutatud liivi pärandi aastaks. Sada aastat tagasi loodi Kuramaa liivi rannas tänaseni suurim liivlaste ühendus – Liivi liit. Kasutusele võeti liivi rohe-valge-sinine lipp, valiti liivlaste rahvuslaulud jm.

Eile 21.02 peeti UNESCO emakeele päeva ja rõhutati, et väikeseid keeli kogu maailmas ähvardab hääbumine. Olukord pole kiita ka Venemaa soomeugri rahvaste puhul.