Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
26. novembril toimus Komi noorte liidu Mi (Meie) aruande- ja valimiskoosolek, kus uueks esimeheks valiti Sõktõvkari riikliku ülikooli üliõpilane Elina Šlopova ja asetäitjaks Elina kursusekaaslane Viktoria Terentjeva.
Venemaa Föderatsioonis toimuvad suured muudatused kaadripoliitikas. 4. novembril astusid ametist tagasi Tambovi oblasti kuberner Maksim Jegorov ja Rostovi oblasti kuberner Vassili Golubev. 5. novembril teatas …
17. septembril toimus komi rahva esindusorganisatsiooni Komi Voitõri presiidiumi initsiatiivil kohtumine Komi Vabariigi rahvuspoliitika ministri Roman Noskovi ja föderaalse telekanali Rossija 1 vabariikliku telestuudio Komi gor direktori Julia …
Komi vabariigi elanikkond väheneb kiiresti, viimase kümnekonna aastaga 20 % võrra. Võimalik, et Komimaa on kõige kiiremini väheneva elanikkonnaga piirkond kogu Venemaa Föderatsioonis. Kuna elanikkond …
Vorkuta linna elanike rõõmuks valmisid enne kooliaasta algust maasikad. Kohalikud maasikad on tõeline delikatess, mis igal aastal ei valmigi ja kui mõned valmis saavad, siis …
22. august on Komi vabariigi sünnipäev ja ühena vähestest Venemaa Föderatsiooni kuuluvatest vabariikidest on see Komimaal lausa riigipüha ja vaba päev.
Komi rahva XIII kongress ehk täpsema nimetusega ühiskondliku liikumise Komi Voitõr XIII kongress toimus 4.-6. juulil Sõktõvkaris ja Kuratovo (Kibra) külas.
Rahvaluuleteadlane Aado Lintrop rääkis oma ettekandes, et praegu, kui idapoolsete hõimurahvaste juurde ei pääse, tuleb töötada kirjanduse ning arhiivimaterjalidega, samuti kirjutada mälestusi varasematest reisidest.
Maikuu kolmandal pühapäeval, mis sedapuhku langes 19. maile, tähistati Vene Föderatsioonis esimest korda komi kirja ja keele päeva, mis alates 2023. aastast on riiklik tähtpäev.
Etnoloog Indrek Jääts esitles Hõimuklubis 13.03 raamatut "Ääremaadel kõndija" ja rääkis oma erinevatel aegadel tehtud välitöödest soome-ugri rahvaste juures.
Ajaloolane Küllo Arjakas rääkis 6.03.2024 Hõimuklubis, kuidas Eesti Vabariigi peaminister Konstantin Päts formuleeris 1918. aasta kevadel esmakordselt Eesti-Soome uniooni mõtte.
Selle asemel, et teavitada üldsust komi keele klasside avamisest pealinna koolides, teavitas linnavalitsuse pressiosakond hoopis kadetiklasside avamisest kõigis koolides, seda alates 1. septembrist 2024.