Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Fenno-Ugria Hõimuklubi toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis kahenädalase vahega. Otseülekandeid üritustest ei tehta, kuid need salvestatakse ja on järelvaadatavad Fenno-Ugria kodulehe kaudu.
Hõimupäevad 2022 programm jätkub traditsioonilise klubiõhtuga, mis seekord on pühendatud Fenno-Ugria raamatukogule. Üksnes veebi vahendusel jälgitav Hõimuklubi toimub kolmapäeval, 19. oktoobril kell 17.
Kunstnik tähistas sel nädalal oma 90. sünnipäeva kahe näituse avamisega ja ateljee kolimisega. "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus rääkis ta kõigest lähemalt.
Ühingu eesmärk on populariseerida traditsioonilisi pereväärtusi, säilitada rahvuskeelt ja -kultuuri, samuti arendada rahvuste vahelisi suhteid.
Karjalas Jalguba külas avatud seinaplaadil on tekst (sõnastus muutmata – toim.): "Juunikuu kolmandal päeval aastal 1860 sündis siin külas suur lüüdi soost kullassepp, Faberže koja peameister Perhina Mihal."
2. juulil ootame kõiki Viljandisse, kus lossimägedes asuvale peoplatsile viib rongkäik ja kontsert algab kell 14. Vaata, kes esinevad ja millal sai peotraditsioon alguse!
Venemaa Föderatsiooni Teaduste akadeemia antropoloogia ja etnoloogia instituudi kodulehelt leiab ka ülevaate kohalikest ajalehtedest.
Kõiki kunstnikke iseloomustab ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ning nende vaatenurgad, teosed ja kohalolek annavad olulise panuse kolonialismiteema mõtestamisele Veneetsia riiklikes paviljonides.
Eesti Keele Instituudi veebisõnastiku lõppversiooni esitlus Fenno-Ugria Hõimuklubis on nüüd järelvaadatav.
Kunstnik Piret Räni illustreeris enam kui kahe tunni vältel põliskeeli, kõnelejaid, muusikuid ja kõlanud mõtteid – kasutades kolme pliiatsit ja kahte hiigelsuurt paberilehte.
Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada soome-ugri rahvaste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma.
Aastail 1978–1987 käisid Kaido Kama ja bioloog Eerik Leibak manside juures ekspeditsioonidel. Mehed lindistasid hõimurahva mõtteid ja kogusid nende pärimust. Nii tulebki juttu Mansimaa oludest ja tulevikulootus(etus)est.