Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Riia Läti Seltsi eestvõttel toimus 24. septembril juba üheksandat korda soome-ugri päev. Ühtlasi tähistati mihklipäeva ja linnamesindusprojekti Katusemesilased 2022 lõikuspidu.
Ühingu eesmärk on populariseerida traditsioonilisi pereväärtusi, säilitada rahvuskeelt ja -kultuuri, samuti arendada rahvuste vahelisi suhteid.
Ersade tähtsaim rahvuspüha päädis seekord terava konfliktiga. FSB esindajad tõmbasid maha ersa rahvuslipu ja aktivistidelt korjati ära plakatid.
Heli- ja salvestusstuudio avati Mordva riiklikus kirjastuses 2021. aastal. Lähitulevikus on siin kavas talletada just ersa- ja mokšakeelseid audioraamatuid.
Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest.
Teekonnal on kaks põhipeatust: skulptori sünnikoht Bajevo külas Ardatovi rajooni edelaosas, ning Mordva vabariigi pealinn Saransk, sest seal asuvas vabariiklikus muuseumis on Erzja teoste suurim kollektsioon.
Stendidele on kogutud materjalid Venemaa riigiarhiivist, Venemaa Föderatsiooni kino- ja fotoarhiivist, Mordva Vabariigi riigiarhiivist.
"Rahvasuu räägib, et kui kratsida venelast, siis tuleb välja tatarlane, kuid mitte alati. Tihtipeale tuleb välja ka mõni soomeugrilane, enamasti mordvalane," märgib Jaak Prozes humoorikalt tõsiselt silmaringi avardavas ülevaates.
Legendaarse ersa folkloristi ja rahvamuusikut, folklooriansambli Toorama asutaja 70. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil esinesid teiste hulgas ka mokša rahvalaulu-pärandit käsitlevate ettekannetega folkloristid Eestist ja Mordvamaalt.
Vahetult enne VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi toimunud Fenno-Ugria Hõimuklubis kõnelesid Jaak Prozes (delegaat), Andres Heinapuu (redaktsioonitoimkond) ja Tõnu Seilenthal (presiidiumi liige, Eesti delegatsiooni juht) laiemalt selle olulise esindusfoorumi vajalikkusest, eesmärkidest ja arengutest.
"Me ei pea Venemaa soomeugrilasi aitama, vaid olema valmis võrdseks kultuurivahetuseks, sest meil on, mida üksteisele õpetada," rõhutab Andres Heinapuu oma arvamuses juba 1992. aastal väljaöeldud mõtet.
Fenno-Ugria Asutuse ajalugu jaguneb kahte perioodi: loomine ja tegevus enne Teist Maailmasõda (aastail 1927-1940) ning taastamine ja tegevuse jätkamine aastast 1991. Juuresolevas loetelus on märgilisemad hetked, nimed ja sündmused – meie aja lugu.