Jäta menüü vahele
27.08.2021

Kalmaši püha hiis võib saada ida-maride vaimseks keskuseks

Elades suures linnas, võib mõnikord kuulda küsimusi, et kas oma usk ja emakeel on vajalikud, kas peab käima rahvariietes ja miks üldse valmistada rahvustoitu? Kui sa aga oled korra käinud sellisel palvusel unustad sellised küsimused.

Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse 2019. aasta peaauhinna võitis Aleksei Nasõrovi foto Marimaal toimunud ühispalvusest.

Augusti keskel toimus Kalmaši küla hiies (Kaltasinski rajoonis Baškortostanis) traditsiooniline maride kasvavale leivaviljale pühendatud palvus uginde kumaltõš. Palvuse viisid läbi spetsiaalselt sel puhul Kaasanist ja Baškortostani erinevatest rajoonidest kohale sõitnud mari preestrid (onajeng). Tuleval aastal oodatakse palvusele veelgi enam preestreid, selleks et Kalmaši hiiest kujuneks maride vaimne tõmbekeskus.

Kalmaši küla hiiest sai alguse Baškortostani maride traditsioonilise usu tšijüla taassünd.

huvitav fakt

Palvusele kogunenud võtsid muuhulgas vastu otsuse korraldada palvusi igal aastal ja teha seda Baškortostani maride peapreestri Šamrat Šamõkajevi mälestuseks. Algatati ka traditsioon tänada parimaid preestreid ja nende edukamaid õpilasi (utšo). Esimesena tänati Georgi Ganejevit, kes on Djurtuli rajooni mari loodususuliste organisatsiooni Mari Kumaltõš juht ja viib mari palvusi iseseisvalt läbi. Ta jagab õnnistust mari pulmades, samuti uute majade ehitamisel. Viimast on vaja, et kodu oleks kaitstud ja et seal valitseks headus. Nii hakkab perekond rohkem kokku hoidma ega kao põlvkondade vaheline side.

Iga palvus on mõeldud eelkõige samas piirkonnas elavaile inimestele. Kalmaši külas ei olnud tervelt kuus aastat palvust toimunud ja kohalikud ootasid seda väga. Oli tunda, et rahva hinge oli kogunenud palju küsimusi ja palveid. Nagu ikka, paluti eelkõige tervist ja head saaki. Palvuse lõppedes võis märgata inimeste silmis helklevat headust.

Elades suures linnas, võib mõnikord kuulda küsimusi, et kas oma usk ja emakeel on vajalikud, kas peab käima rahvariietes ja miks üldse valmistada rahvustoitu? Kui sa aga oled korra käinud sellisel palvusel, unustad sellised küsimused. Pühas hiies (küsoto) on kõik, absoluutselt kõik vajalik ja omal kohal. Ja keel, usk, palved, traditsioonilised riided ornamentidega ja rituaalne toit. Siin ei ole midagi ülearu ja kõik on loomulik. Ilmselt sellepärast jõuavad ka maride palved Valge suure jumalani – Oš poro kugu jumo – ja ta leiab aega ning võimalusi neid täita.

Kalmaši küla asub Kaltasõ asula lähedal ja just siit on pärit peapreester Šamrat Šamõkajev, kes oma võimetelt ei olnudki ehk see kõige võimsam vaimulik, kuid ta mõistis, et noori kasvatades tuleb neile õpetada mari traditsioonilist religiooni. Sest ilma selle teadmiseta kaob ka mari usk. Nii võttis Šamõkajev sõna vabariigi ajalehtedes ja tõstatas kõikidel kohtumistel küsimuse mari preestrite koolitamisest. Šamõkajevi algatatud õpetustööd jätkab praegu Baškortostani maride ülempreester Gennadi Pastijev, temal on enam kui 30 õpilast.