Venemaa regioonides tehti kokkuvõtteid Soome-ugri maailmakongressist

17. juunil Lahtis töö lõpetanud maailmakongressi järel tegid Venemaa soome-ugri rahvaste delegatsioonide liikmed kokkuvõtteid kongressist ja jagasid muljeid ajakirjanikega.

21. juunil toimus Mordva Vabariigi pressikeskuses briifing, millel tõdeti, et delegatsioonid olid sel korral väiksemad. Nii oli Mordva Vabariigist vaid 5 delegaati, kes esindasid kas mokšasid või ersasid. Rahvuspoliitika minister Anatoli Tšuškin märkis, et soome-ugri riikide esindajad peavad sageli Venemaa soome-ugrilaste esindajaid jätkuvalt oma väiksemateks vendadeks, kuid nad peaksid mõistma, et olukord on kardinaalselt muutunud ja Venemaal ollakse valmis suhtlema võrdsel tasemel. Venemaal ja Mordvas on loodud kõik tingimused soome-ugri pärandi säilimiseks ja rahvaste arengu kindlustamiseks.

Oma muljetest rääkisid ajakirjanikele ka Udmurt Keneši president Tatjana Išmatova ja Udmurdi ajaloo, keele ja kirjanduse instituudi direktor Aleksei Zagrebin. Išmatova tunnistas, et sõitis kongressile mitmesuguste kahtlustega arvestades poliitilist olukorda, kuid tema hinnangul said udmurdid oma rahva esindamisega suurepäraselt hakkama ja delegatsiooni koosseisus olnud kolm professorit pidasid igaüks suurepärase ettekande. Ta rääkis, et naasis Lahtist optimistlikus meeleolus ja kindlustundega, et soome-ugri koostöö jätkub ka edaspidi.

Aleksei Zagrebin, kes maailmakongressil osales esmakordselt, pidas ettekande sektsioonis Kodanikuühiskond ja võim. Ta rääkis, et kuigi aruteludes puudutati nii rahvuspühasid, atnoturismi, ökoloogiat kui demograafiat, kuid lõpuks jõuti ikkagi välja majandusküsimusteni. Tema hinnangul kujunes udmurdi delegatsioon ühendavaks jõuks, kes püüdis väljendada rahva tahet.

Komiinformi teatel osalesid komide esindajad aktiivselt kõigis sektsioonides nii moderaatorite kui peaettekandjatena. Komi haridusarengu instituudi rahvusliku eelkoolihariduse laboratooriumi juhataja Zoja Ostapova märkis, et arutelud olid asjalikud ja konstruktiivsed. Palju räägiti keeltest ja nende säilitamisest ning soome-ugrilased mõistsid, et probleemid on lahendatavad, kui jätkub isiklikku initsiatiivi. Keegi ei halanud rahva raske saatuse pärast. Vaatleja Valentina Limerova rääkis, et Euroopas on hakatud teadvustama sama probleemi, mis Venemaal, et inimesed muutuvad kiiresti kakskeelsetest ükskeelseteks ning keeled kaovad. Sama protsess toimub kogu maailmas.

Allikas: finugor.ru

Udmurt Keneši president Tatjana Išmatova ja Udmurdi ajaloo, keele ja kirjanduse instituudi direktor Aleksei Zagrebin räägivad oma maailmakongressi muljetest (vene keeles):

Allikas: Моя Удмуртия

Print Friendly, PDF & Email