Rändnäitus soome-ugri rahvaste iseolemisest on nüüd esil Jõhvi kontserdimajas
3. novembril avati Jõhvi kontserdimajas Fenno-Ugria Asutuse poolt koostatud ja kureeritav näitus „Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome-ugri iseolemist“. Näitus tutvustab laialdasemale üldsusele soome-ugri rahvaste ajalugu ning iseseisvuspüüdlusi 100 aastat tagasi. Lisaks 100 aasta tagustele sündmustele on lisatud materjale soome-ugri rahvaste rahvusliikumiste tänapäevasest ajaloost, samuti nende rahvaste olukorrast. Näitus jääb avatuks 30. novembrini.
Näituse avamine toimus Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi juures asuva nõuandva kogu „Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlaud“ istungi raames. Ümarlaua liikmeteks on 36 Ida-Virumaa rahvuskultuuriühendust, kes esindavad väga erinevaid rahvaid: ingerisoomlased, juudid, poolakad, tšuvašid, ukrainlased, usbekid, valgevenelased ja venelased.
Fenno-Ugria Asutuse nõunik Jaak Prozes pidas näituse avamise puhul lühikese loengu soome-ugri rahvaste autonoomiate ja riikide kujunemisest. Ta tõdes, et ei autonoomia ega oma riigi saavutamine ei tulnud neile rahvastele kergelt, paljud rahvad, eelkõige ungarlased, aga ka marid ja mordvalased pidid loovutama oma rahvusterritooriume, lisaks osutusid soome-ugri rahvad peale autonoomia saavutamist kõikjal vähemuses olevaks. Autonoomiate piirid olid paljuski meelevaldsed ja põhjustasid pingeid hiljem erinevate rahvuste vahel.
Pärast ettekannet esitati arvukalt küsimusi ja tunti muret soome-ugri rahvaste rahvuskeelte säilimise pärast Vene Föderatsioonis. Samuti huvitas kohaletulnuid ingerisoomlaste tulevik Eestis ja Vene Föderatsioonis tervikuna. Elavat diskussiooni põhjustas teema püstitus kuivõrd olulise osa rahvuslikust identiteedist moodustab rahvuskeel. Selle põhjustajaks oli fakt, et pooled Vene Föderatsioonis elavatest soome-ugri rahvastest oma rahvuskeelt ei valda ja nad peavad emakeeleks vene keelt. Samas loevad nad ennast ikkagi mordvalasteks või udmurtideks.
Fenno-Ugria Asutus
