Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Alanud aasta on Lätis kuulutatud liivi pärandi aastaks. Sada aastat tagasi loodi Kuramaa liivi rannas tänaseni suurim liivlaste ühendus – Liivi liit. Kasutusele võeti liivi rohe-valge-sinine lipp, valiti liivlaste rahvuslaulud jm.
UNESCO juba 24.rahvusvaheline emakeelepäev keskendub seekord teemale "Mitmekeelne haridus nõuab hariduse ümberkujundamist".
ÜRO on välja töötanud e-kursuse, mille kaudu põlisrahvad saavad õppida paremini kaitsma oma õigusi.
Täna 13.12 kell 11 algab Pariisis UNESCO peakorteris põliskeelte dekaadi pidulik üritus, mis kestab terve päeva ja mida saab otseülekandes vaadata. Kultuuriprogramm algab kell 18.00 …
Riigi toetuse vähenemisega pole nõus kohalikud rahvasaadikud ja ühiskonnategelased.
Projekti autorid rõhutavad rahvusliku tseremoonia sotsiaalset tähtsust, kuna rahvariietes abiellujad mõistavad neenetsite sakraalsete traditsioonide tähendust.
Kahe maailmasõja vahel alguse saanud traditsioonil on sügisestes kultuurikavades kindel koht kogu soome-ugri maailmas. Heidame pilgu Soomes, Ungaris ja Venemaa soome-ugri ühiskonnas toimunule.
Roza Laptanderit tunnustati Rovaniemis Lapi ülikoolis kaitstud doktoritöö eest teemal "Kui me saime endale põhjapõdrad, kolisime tundrasse elama: Jamali neenetsite suuline ja vaikitud ajalugu".
Komi vabariigi valitsuse pressiteenistuse teatel tehti kokkuvõtteid möödunud nelja aasta tööst ning arutati vahepeal tõstatunud probleeme.
15. oktoobrini avatud võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külastama ja hoidma.
Tänavune kongress lükkus koroonapandeemia tõttu kaks aastat edasi ja toimub just nüüd, 21.–26. augustil. Esmakordselt kogunetakse Austrias, kuid ajalooline on see, et esimest korda toimub CIFU väljaspool soome-ugri rahvuskeelega riiki või Venemaad.
Maailmas ühe enim tuntud saami Nils-Aslak Valkeapää joig on autorilooming. Teose uue staatusega kanduvad autoriõigused looja järeltulijatelt üle saami rahvale, keda esindab Saamelaisneuvosto.