Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
ÜRO on välja töötanud e-kursuse, mille kaudu põlisrahvad saavad õppida paremini kaitsma oma õigusi.
Täna 13.12 kell 11 algab Pariisis UNESCO peakorteris põliskeelte dekaadi pidulik üritus, mis kestab terve päeva ja mida saab otseülekandes vaadata. Kultuuriprogramm algab kell 18.00 …
Septembris algas Komimaal iga-aastaste komi rahva konverentside sari, mida korraldab komide esindusorganisatsioon Komi Voitõr. Vaatamata konverentside mõningale formaalsusele käib komi rahva esindusorganisatsioonis aktiivne töö, toimub omamoodi dialoog võimudega ja võimud suhtuvad Komi Voitõri tegevusse tõsiselt. Sellist koostööd kohalike omavalitsuste tasandil pole teistel Venemaa Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste esindusorganisatsioonidel,
Komi kirjakeele 650. sünnipäeva puhul avati Sõktõvkaris Püha Stefani kiriku vastas puhkeala, mille pingid on kaunistatud vana komi kirjakeele anbur tähemärkidega.
Riigi toetuse vähenemisega pole nõus kohalikud rahvasaadikud ja ühiskonnategelased.
Roza Laptanderit tunnustati Rovaniemis Lapi ülikoolis kaitstud doktoritöö eest teemal "Kui me saime endale põhjapõdrad, kolisime tundrasse elama: Jamali neenetsite suuline ja vaikitud ajalugu".
Komi vabariigi valitsuse pressiteenistuse teatel tehti kokkuvõtteid möödunud nelja aasta tööst ning arutati vahepeal tõstatunud probleeme.
15. oktoobrini avatud võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külastama ja hoidma.
Pärast kaheaastast vaheaega toimus festivali – Līvu svētki Līvõd Pivād –pidulik avamine taas Liivi rahvamaja ees, kuhu oli kogunenud mõnisada külalist.
Komi luuletaja Ivan Kuratovi 183. sünnipäeva tähistamiseks esitleti 18. juulil Sõktõvkaris tema nime kandvas komi kirjandusmuuseumis poeedist valminud uut filmi.
Nõukogu liikmete määramisel ja valimisel arvestatakse põlisrahvaste eripärade ning geograafilise paiknemisega, samuti nende üldise esindatusega.
Uurimust riigiduumas esitlenud teadlase sõnul on põlisrahvaste keelte kadumine globaalne protsess, mille suhtes puudub Venemaal immuunsus.