Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Riia Läti Seltsi eestvõttel toimus 24. septembril juba üheksandat korda soome-ugri päev. Ühtlasi tähistati mihklipäeva ja linnamesindusprojekti Katusemesilased 2022 lõikuspidu.
Kunstnik tähistas sel nädalal oma 90. sünnipäeva kahe näituse avamisega ja ateljee kolimisega. "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus rääkis ta kõigest lähemalt.
Värvikate inimsuhete kõrval näeme hingematvalt kaunist Komimaad. Metsikut taigakaru mängib filmis üsna ehedalt taltsas tsirkusekaru Malõš.
Eestisoomlaste kultuuriomavalitsuse eestvedamisel korraldatud eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu toimus 31 korda. Ühtekokku pidutses enam kui 300 ingerisoomlast.
"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.
Head saaki ja ilusat jaaniaega!
Fenno-Ugria Asutus
Käesoleval aastal möödub 80 aastat esimeste ingerisoome päritolu põgenike saabumisest Eestisse. Aastatel 1943–1944 evakueeriti Paldiski kaudu üle mere Hanko sadamasse üle 64 000 ingerisoomlase.
Kõiki kunstnikke iseloomustab ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ning nende vaatenurgad, teosed ja kohalolek annavad olulise panuse kolonialismiteema mõtestamisele Veneetsia riiklikes paviljonides.
Eesti Keele Instituudi veebisõnastiku lõppversiooni esitlus Fenno-Ugria Hõimuklubis on nüüd järelvaadatav.
JÄRELVAADATAV: Soomes tegutsev Tuglase Selts tähistas oma 40. tegevusaastat. Sünnipäeva auks toimus Helsingi linnavalitsuse saalis pidulik seminar, mille aukülalised olid Soome president Sauli Niinistö ja Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Reisiraamat sobib kasutamiseks nii püsinäitust "Uurali kaja" külastanutele kui ka neile, kes muuseumis veel käinud pole. Aastaraamat aga avardab teadmisi kodumaisest soome-ugri uurimisloost ning tutvustab valdkonna arengusuundi.
Samas soovitavad koostöökogu liikmed algatada riikliku arengukava põliskeelte aastakümne elluviimiseks Eestis ning määratleda põliskeelte mõiste keeleseaduses.