Ilmus soome-ugri teemaline GO Reisiajakiri

Eriolukorra tõttu mahukamana ilmunud GO Reisiajakirjast leiab intervjuud Tõnu Seilenthali ja Jaak Prozesega. Indrek Jääts ERMist kirjutab vepslastest, Aimar Ventsel jukagiiridest, Lauri Vallikivi neenetsitest, Aivar Ruukel udmurtidest ja muist, Rieka Hõrni lugu räägib toidust, aga ka kultuurist palju üldisemalt, seisab ajakirja tutvustuses.

Lugusid saab lähemalt lugeda ning ajakirja tellida aadressil: https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/

Alljärgnevalt saab lugeda ajakirja peatoimetaja Tiit Pruuli juhtkirja käesolevale numbrile:

Ugri-reisid juhtkiri

Sel suvel pidanuks Tartus MTÜ Fenno-Ugria Asutuse juhtimisel toimuma VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress (esimene oli 1992 Sõktõvkaris), kuhu oli oodata 23 hõimu-rahva esindajaid. Paraku ei toimu praegu ükski suurüritus ega korraldata ühtki reisi.

Aga ikka tasub meenutada, kui oluline roll on ugri-teemal ja urgi-rännakutel Eestis.

Soome-ugri temaatika ja sealhulgas paljud keeleteadlaste, etnograafide, ajaloolaste uurimisreisid moodustavad olulise osa eesti humanitaarteadustest. Hõimuliikumine muutus Eestis aktiivseks umbes saja aasta eest. Suhted Soomega tihenesid veelgi, pilgud pöörati ja kultuurisaadikud saadeti ka Ungarisse.

Mitu juhtivat soome-ugri asjatundjat (Mark, Mägiste, Raun, Tauli) lahkusid teise maailma-sõja lõpus Eestist. Õnneks tekkis Paul Aristel hea kontakt Leningradi professori Dmitri Bubritšiga, kellega koos hakati koordineerima N Liidu soome-ugri keelte uurimist.

Tartu Riiklikus Ülikoolis organiseeriti alates 1947. aastast igal suvel ekspeditsioone soome-ugri keeli kõnelevate rahvaste juurde.

Nõukogude ajal kandsid ugri teemat Paul Ariste ning tema paljud õpilased ja kolleegid, näiteks Tõnu Seilenthal, Eduard Vääri, Tiit-Rein Viitso, Paula Palmeos, Ago Künnap jmt. Kõigil neil oli ette näidata toredaid ekspeditsioone ja välitöid. Eks muidugi oli neid, kes proovisid sellele juurde pookida soome sugu rahvaste ja slaavlaste muistset sõbrasuhet (nt ENSV TA kogumik 1965), aga üldiselt oli see selgelt rahvuslik ja rahvusteadvust tugevdav liikumine üldise venestuse taustal.

TRÜ oli kogu N Liidu ugrinduse keskus ja professor Ariste kujunes omaette kumiiriks aspirantidele soome-ugri aladelt, kellest paljudest said hiljem teejuhid eestlaste ekspeditsioonidele. Anti välja ka ajakirja Советское финно-угроведение (praeguse nimega Linguistica Uralica), kus ilmusid lisaks vene keelele artiklid saksa, inglise ja prantsuse keeles. Ariste tööle sekundeeris võimsalt Eesti Rahva Muuseumi kauaaegne (1958–1992) direktor Aleksei Peterson, kes korraldas ise palju põnevaid ekspeditsioone Udmurdimaale ja andis taolisteks reisideks võimalusi oma kolleegidele. Lisame siia Lennart Meri filmid, Kaljo Põllu kunstiekspeditsioonid, palju n-ö metsikuid matku ja saame võimsa pildi eriilmelistest kultuurikontaktidest. Osalise kokkuvõtte ekspeditsioonidest leiab huviline ERMi näitusekataloogist „Auasi“.

Praegu saab soome-ugri tegemistest aimu, kui vaadata ERMi püsiekspositsiooni „Uurali kaja“, kiigata Fenno-Ugria kodulehele www.fennougria.ee või lugeda Fenno-Ugria aastaraamatut „Soome-ugri sõlmed“.

Algajal ugrimatkajal soovitan alustada Rein Siku teosest „Minu ugrimugri“. Mis aga puudu on, on hea üldkäsitlus soome sugu rahvaste hetkeolukorrast. Valev Uibopuu (1984) ja Rein Taagepera (ingl k 1999, eesti k 2000) raamatud tegelevad praeguseks juba poole ja veerand sajandi taguse ajaga.

Kes võtaks kätte ja kirjutaks uue?

Tiit Pruuli

Lugege lähemalt: GO Reisiajakiri (19.05.2020)

Print Friendly, PDF & Email