Tsirk- soome-ugri kultuuripealinna sümbol

Kainuu maakonna linn Kuhmo Soomes on soome-ugri kultuuripealinn 2023. Hõimurahvaste liikumise sümbollind Tsirk pesitses 2022. aastal Baitereki külas, Udmurtias. Meenutame, kuidas soome-ugri kultuuripealinna tiitel Mulgimaalt teele läks.

Rahvapärimus

Läänemeresoome rahvapärimuste järgi sündis maailm linnumunast. Sellest jutustavad eesti, ingeri ja karjala regivärsilised “Loomislaulud” on tõenäoliselt võrsunud ühisest mütoloogilisest alusest. Rahvaluuleteadlased Matti Kuusi ja Ingrid Rüütel on esitanud nende laulude oletatava algmüüdi. Selle järgi on kõige enne olemas vaid taevas ja lõputu ürgookean, mille kohal Ilmalind (tavaliselt part) omale pesapaika otsib. Leidnud üksiku mätta, muneb ta selle peale kolm muna. Tuuleiil veeretab munad merre ning neist saavad taevas, maa, päike, kuu ja tähed.

Esimene ja teine

Tsirgu kujusid on kaks tükki ja neid eristab tiibade asend. Mõlema soome-ugri kultuuripealinna tsirgu puidust kuju valmistas aga Peipsimaa meister Pavel Varunin. Neist esimesele olid tiivad suunatud allapoole, lind valmis 2013. aastal ning selle sai enda hoida soome-ugri kultuuripealinnade ajaloo esimene pealinn – Udmuri küla Bõgõ. Üleandmistseremoonia toimus Helsingis MAFUNi konverentsil. Vastavalt Bõgõ ja URALIC Keskuse vahelisele kokkuleppele on  esimese tsirgu alaline kodupaik alates 2018. aastast justnimelt Bõgõ.

Käsitöömeister Varunini valmistatud teine tsirk tähistab soome-ugri kultuuripealinnade programmi lendu tõusmist. Nii sirutab uus tsirk oma tiibu ülespoole ja on lootusrikas nii kultuuripealinnade ja soome-ugri liikumise tuleviku osas.

Aastal 2021 maandus Tsirk aastaks Eestis, Mulgimaa pealinnas Abja-Paluojas, tähistades peatänava raamatupoe vaateaknal pidulikult soome-ugri kultuuripealinna ajaloo kaheksandat asukohta.

Seni on soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iskaszentgyörgy ja Vezprémi linn (2016) ning Karjala küla Vuokkiniemi (2017), Mari Vabariigis asuv Šorunža(Untšo) küla (2019) ja Baškiirias paiknev Miškino küla (2020).

Soome-ugri kultuuripealinna tiitel on aidanud tõsta tiitlikandjate tuntust nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt, sealhulgas kultuuriturismi arendamise kaudu.