Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Tallinna Ülikoolis toimus 11. juunil TLÜ ELU ja Fenno-Ugria ning Soome Instituudi koostöös juhendatud projekti “Lahe teiselt kaldalt: soomlased ja eestlased teineteise pilgu läbi 1970-80ndatel” …
Arutelujuht ja paneeli korraldaja oli Tõnu Seilenthal (Tartu Ülikooli emeriitdotsent). Debatt toimus tagurpidi paneeli formaadis, kus peamised esinejad olid publiku seas viibivad soome-ugri organisatsoonide esindajad.
Komi Vabariigi kirjanduskonkursi "Aasta parim raamat" žürii valis välja parimad 2023. aastal ilmunud raamatud. Kokku esitati konkursile 17 raamatut, sealhulgas 2 komikeelset, 8 venekeelset ja 7 vene- ja komikeelset lasteraamatut.
3. 06 toimus asutuse kontoris Fenno-Ugria Asutuse üldkoosolek, kinnitati 2023. aasta aruanded, räägiti Venemaa soome-ugri rahvastest ja valmivast soome-ugri raamatust.
Fenno-Ugria Aastaraamat 2023 "Soome-ugri Sõlmed 2023" on ilmunud ja seda esitleti Fenno-Ugria Asutuse üldkoosolekul liikmete ja autorite seltskonnas 3.06 asutuse kontoris.
Rahvaluuleteadlane ja Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse juht Taisto Raudalainen räägib oma ettekandes, kuidas liideti Eesti Vabariigiga Narva-tagune, umbes 200 km² suurune maariba, mis sai rahva seas nimeks Eesti-Ingeri.
Rahvaluuleteadlane Aado Lintrop rääkis oma ettekandes, et praegu, kui idapoolsete hõimurahvaste juurde ei pääse, tuleb töötada kirjanduse ning arhiivimaterjalidega, samuti kirjutada mälestusi varasematest reisidest.
22.-23. mail toimub Joškar-Olas Mari Riikliku Ülikooli juures XI rahvusvaheline soome-ugri üliõpilaste foorum „Soome-ugri rahvaste rikkus“.
Lahkunud on Udmurdi keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituudi juhtivteadur, udmurdi filoloogia doktor professor Tatjana Vladõkina (8.09.1953-4.05.2024).
Täpne karjala ja vepsa keele tähtpäev on 20. aprill, sest sel päeval 1989. aastal võeti Karjala ANSV Ministrite Nõukogu poolt vastu määrus, mis kinnitas karjala ja vepsa keele tähestikud, samuti õigekirja põhimõtted.
Lahkunud on soome-ugrilisi mõtteviise eestlastele tähtsaks pidanud lavastaja ja näitleja Jaan Tooming, kes Uku Masingu loomingust inspiratsiooni saanuna kajastas neid mõtteid oma teatrilavastustes.
Julgeolekuekspert ja teatrikriitik Meelis Oidsalu rääkis 28.03 Tartus Antoniuse õue seminariruumis toimunud Fenno-Ugria seminaril "Kultuur ja julgeolek" monumentide tähenduse muutumisest, teisaldamisest, tühistamise eri vormidest üldise ühiskondliku ärevuse ajastul.