Arvo Valton sai kultuuri elutööpreemia
Kõrge elutöö preemiaga auhinnatud Arvo Valton on olnud aktiivselt tegev soome-ugri kirjanduse ja luule tõlkimisel.
Elutööpreemia laureaat, kirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist Arvo Valton (Vallikivi) on eesti kirjanduse elav klassik, kelle uuenduslik novellistika vallandas diskussioone 1960. aastatel ja kelle erinevatesse žanritesse hargnev looming on aastakümnete jooksul püsinud lugejate ja kriitikute huvi all.
Viimasel paaril aastakümnel on tema sulest ilmunud kümneid tõlkeraamatuid, samuti on ta koostanud soome-ugri rahvaste kirjandus- ja luulekogumikke. Valton on tõlkinud soome-ugri kirjandust erinevatest keeltest, sealhulgas eeposeid: udmurdi eepose, Mihhail Hudjakovi „Kõldõsini aeg“ (2014) , mari eepose, Anatoli Spiridonovi „Jugorno“ (2015) , komi eepose, Kallistrat Žakovi „Biarmia“ (2015) ja mansi eepose, Mihhail Plotnikovi „Jangal-Maa“ (2016). Valton on koostanud komi, mari ja udmurdi kirjanduse kogumiku “Enne koitu” (1996), 13 klassiku luule kogumiku “Kevadhommik” (2002), 27 autori luule kogumiku “Suvepäev” (2004), koos Jaan Õispuuga valminud 118 autori loomingut sisaldava “Kuum öö : soome-ugri rahvaste tänapäeva luulet” (2006), raamatud „Soome-ugri naisluule” (Tallinn 1998–2002), “Ныл йÿкан кумылсем = Neli marilannat” (1998), koos Leelo Tunglaga “Нёль коми сьылан = Neli komilannat” (1998), koos Peeter Volkonskiga “Ниле ават – ниле морот = Neli mordvalannat” (1998), koos Ellen Niidu ja Valeeria Villandiga “Ньыль тылскем = Neli udmurditari” (2002). Valton on koostanud sarja „Väikeste rahvaste suur kirjandus”, koos Nadežda Ptšelovodovaga valmis 152 autori loomingut sisaldav “Азвесь лодка = Hõbepaat: Udmurdi luule antoloogia” (2005). Ta on tõlkinud veel udmurdi klassiku Ašaltši Oki kogu “Mu kullerkupud” (2005), neenetsi klassiku Prokopij Javtõsõi “Tundra elanik Nentsiko” (2005), komi luuletaja, komi kirjanduse rajaja Ivan Kuratovi “Poleks kurbust, poleks rõõmu”(2005), komi luuletaja Albert Vanejevi “Külmunud pihlamari” (2006), Vladimir Timin “Vana-Permi poisi Tikö seiklused” (2006) jt
Soome-ugri teemad on Valtonit ennastki pannud kirjutama nii karjalaste ajaloost kui ka muidugi soome-ugri rahvaste kirjandusest. Nii ilmus 2010. aastal „Kirjad kasetohul“, mis räägib karajalakeelsete kirjade avastamisest Novgorodis. 2018. aastal aga ilmus „Vaateid soome-ugri rahvaste kirjandusele“ ja 2022. aastal mälestuste raamat „Soome-ugri minu elus“.
Väga tähtsaks peab Arvo Valtoni puhul pidama tema energiat ja tööd soome-ugri kirjasõna väärtustamisel, noorte soome-ugri luuletajate ja tõlkijate innustamisel, otsides neile võimalusi oma loomingu avaldamiseks Eestis, Soomes, Ungaris ja Prantsusmaal. Samuti on tal suuri teeneid eesti kirjandusklassika tõlkimise vahendamisel soome-ugri keeltesse. Arvo Valton oli Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni asutajaid, aastatel 1998 – 2010 president, samuti Fenno-Ugria Asutuse juhatuse liige 1995-1998.
Arvo Valton on pidanud soome-ugri rahvaste kultuurilugu ja kirjandust tutvustava õppejõu ametit Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis.
Valtoni esitasid elutööpreemiale Karl Ristikivi Selts, Tallinna Ülikool ja Eesti Kirjanike Liit.
Kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.
- Nadežda Ptšelovodova. Venemaa soome-ugri rahvaste kirjanduse tõlked eesti keelde 1996-2006. Sirp, 19.10.2007
- Arvo Valton. Tõlkes leitud eeposed. Sirp 11.12, 2015
- Madis Arukask. Seda võrokad vajaksid — põlisrahvaks saamise eeldus on eepos. Eesti Ekspress, Areen, 10.05.2023