2021 kui soome-ugri proovikivi – ilmus Fenno-Ugria aastaraamat

Esitlus

Aastaraamatu esitlus toimus Paide arvamusfestivali rändealal reedel, 12. augustil kell 17.30. Tegijaid ja autoreid tänas Kadi Raudalainen.

Kell 18 algas samas arutelu teemal “Soome-ugri identiteet: geopoliitika ja kultuuriline elurikkus”. Paneelis osalesid Madis Arukask, Raivo Vetik, Linda Kaljundi ja Jaak Prozes. Modereerib Barbi Pilvre.

Ühiskond
Fenno-Ugria. VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress sai teoks takistuste kiuste
VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi resolutsioon ja soovitused
Jaak Prozes. Soome-ugri rahvusorganisatsioonide meelsus Venemaal
Kalev Petti. Rõõt Kampus. Eestlaste teadlikkus soome-ugri rahvastest. Küsitlustulemuste kokkuvõte
Raivo Vetik. Soomeugriluse strateegiad eestlaste identiteediprojektides

Ajalugu                           
Tõnu Seilenthal. Veenus ja fennougristika sünd – "Demonstratio" ja "Affinitas"
Aivar Ruukel. Ruhed ja haabjad ehk õõnestatud ühepuuvened soome-ugri rahvaste juures

Kultuurielu
Jaak Prozes, Kadi Raudalainen. Hõimupäevad on Fenno-Ugria pikim traditsioon
Ave Grenberg. Soome-ugri kultuuripealinna tiitel viis Mulgimaa maailmakaardile
Peeter Linnap. Kas rahvas ikka alati tähendab inimesi?
Kristjan Raba. Hõimude hällimail – Rein Maran fotograafina
Anti Lillak, Anna Venchakova, Britt-Kathleen Mere. Kännu Peal Käbi – laulud uurali keelepuu küljest
Kadi Raudalainen. Folkloriadal Baškortostanis: kohtumisi maride ja udmurtidega

Raamatud ja filmid
Jaan Õispuu. Mahukas teos isurite, setode ja vadjalaste rahvakultuurist, keelest ning usundiloost
Eva Toulouze, Nikolai Anisimov. Udmurdi kultuur ja selle uurimise pärle 2020–2021
Jaak Prozes. Udmurdimaadest, imelistest inimestest ja mida sealt leida
Laur Vallikivi. "Ivanna elu": ühe Jenissei alamjooksu neenetsi perekonna lugu

Inimesed ja tähtpäevad
Ott Kurs. Ljudmila Markianova – keeleteadlane ja livvi kirjakeele arendaja
Taive Särg. Ersa rahvamuusiku Vladimir Romaškini alias Jovlan´ Olo ja folkloorirühma Toorama suhted Eestiga
Natalia Abrosimova. Ersa folkloristi ja rahvamuusiku Vladimir Romaškini alias Jovlan´ Olo 70. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvaheline pärimusmuusikakonverents
Jaak Prozes. Fenno-Ugria teadussekretär Villem Ernits 130

Aasta 2021
Marika Alver. Haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programm: 2021. aasta auhinnad ja laureaadid

Poliitiliste ja epidemioloogiliste takistuste kiuste toimunud maailmakongress, maineka uuringufirma läbi viidud laiapõhjaline veebiküsitlus ja selle tulemused ning Fenno-Ugria taasloomise 30. aastapäev – need on vaid osa 2021. aastal toimunud sündmustest. Kuid Fenno-Ugria värske aastaraamat “Soome-ugri sõlmed” teeb neist kõigist põhjaliku ülevaate. Trükise väljaandmist on toetanud kultuurkapital ning haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programm. 

Aastaraamat pakub mitmekesist ja köitvat lugemist kõigile, kellele meie sugulasrahvaste käekäik korda läeb. Raamat ilmub peatselt müügile raamatukauplustesse, kuid seda saab ka tellida: info@fennougria.ee. Üksiknumbri hind tellijale on 6 eurot, lisanduvad postikulud.

2021. aasta oli soome-ugri rahvastega tegelevatele organisatsioonidele parajaks proovikiviks – seda nii poliitilisel kui ka epidemioloogilisel rindel. Olime ju kogu kevade teadmatuses, kas aasta tippsündmus – VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress – Tartus üldse füüsiliselt teoks saab. Selle ettevalmistamine tähendas erilubade hankimist, terviseametiga kooskõlastamist ning palju muid sekeldusi. 

Fenno-Ugria aastaraamat jäädvustab kongressil toimunut ja avaldab seal vastu võetud dokumente. Põhjalikud kokkuvõtted teemaistungitest on teinud neid läbi viinud moderaatorid.

Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes kirjutab aga Saranskis peetud AFUNi VII kongressi põhiteemadest ja esitab selle lõppresolutsiooni. Ta räägib laiemalt ka Venemaa soomeugrilaste halduslikest, hariduslikest ja kultuurilistest probleemidest hetkel aetava rahvuspoliitika tingimustes. Oma muljeid kohtumistest Baškortostani maride ja udmurtidega rahvusvahelisel festivalil Folkloriada vahendab Fenno-Ugria tegevjuht Kadi Raudalainen.

2021. aastal möödus 30 aastat Fenno-Ugria taasasutamisest. Koroonaviiruse levik pidustusi ei soosinud, sestap panustasime enam muudesse, tavapärasest erinevatesse tegevustesse. Üheks kaalukaks ettevõtmiseks oli juba aastaid mõtteis mõlkunud uuringu läbiviimine eestlaste teadmiste ja hoiakute kohta soome-ugri rahvastega seotud küsimustes.

Kogumikust saab lugeda uuringufirma RAIT Faktum & Ariko läbi viidud laiapõhjalise veebiküsitluse kokkuvõtet, aga ka selle ettevalmistamises kaasa löönud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika professori Raivo Vetiku arutlust soomeugrilusest eestlaste enesekuvandis sotsioloogilises võtmes. Küsitluse tulemusena selgus, et eestlastel on teadmisi soome-ugri rahvastest vähevõitu. Seepärast koostasime aasta lõpus Fenno-Ugria tegevuse ja soome-ugri rahvaste vahelise koostöö tutvustamiseks ning asutuse sünnipäeva märkimiseks Postimehe vahelehena ilmunud erilehe “Soome-ugri sõlmed ja sõnumid”. Sellest materjalist on aastaraamatus avaldatud meenutused hõimupäevade tähistamisest läbi kolme aastakümne. On ju hõimupäevad aegade algusest olnud Fenno-Ugria iga-aastane tipphetk. 

Ajaloo ja ühiskonna peatükist leiame Fenno-Ugria kauaaegse juhatuse esimehe ja praeguse juhatuse liikme Tõnu Seilenthali fennougristika enam kui kahe ja poole sajandi pikkusesse teaduslukku süüviva käsitluse János Sajnovicsi ja Sámuel Gyarmathi esitatud tõestustest soome-ugri keelte suguluse kohta. Aivar Ruukel, kes on andnud suure panuse haabjapärimuse säilitamise ja päranditurismi vallas, räägib Soomaa haabjakultuuri jõudmisest UNESCO pärandkultuuri nimistusse ning tutvustab teiste soome-ugri rahvaste õõnespuuvenesid.

2021. aastal oli ka soome-ugri kultuuripealinna aasta ning tiitlit kandis seekord Mulgimaa pealinn Abja-Paluoja, kus soome-ugri rahvaid tutvustati väga erilaadsetel sündmustel. Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja ja kultuuripealinna programmi eestvedaja Ave Grenberg võtab kokku kultuuripealinna aasta korraldamise võlud ja valud. 

Kultuurisündmuste rubriigis tutvustab Kristjan Raba Eesti Rahva Muuseumis koostatud filmimees Rein Marani juubelinäitust ning Peeter Linnap fotonäitust “Rahvas – see tähendab inimesi”, mis Indrek Jäätsi kuraatoritööna valmis koostöös Venemaa etnograafiamuuseumi ja Ungari rahvusmuuseumiga. Mõlemad näitused kuulusid ka VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi kultuuriprogrammi. 

Juubelite ja tähtpäevade rubriigis kirjutab Jaak Prozes Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva puhul tema tegevusest Fenno-Ugria teadussekretärina. Taive Särg ja Natalia Abrosimova meenutavad legendaarset ersa folkloristi, ansambli Toorama asutajat Vladimir Romaškinit ehk Jovlan´ Olot, kelle sünnist möödus 2021. aastal 70 aastat. Ott Kurs avab 80. juubelisünnipäeva puhul karjala ja vepsa keele uurija Ljudmila Markianova elutööd.

Raamatututvustuste rubriigis teeb Jaan Õispuu sissevaate Soome Kirjanduse Seltsi kirjastuse üllitatud kogumikku isurite, setode ja vadjalaste rahvakultuurist, kuhu on artikleid kirjutanud ka paljud eesti teadlased. Eva Toulouze ja Nikolai Anisimov võtavad aga kokku aastail 2020‒2021 Eestis ja Udmurtias ilmunud udmurdi kultuuri, usundit ja nende uurimist käsitleva kirjavara. Lugeda saab ka Eva Toulouze’i välitöömärkmeid ja mõtisklusi sisaldava teose “Minu Udmurdimaad” arvustust. Aastaraamatus on ka Laur Vallikivi ülevaade rahvusvahelisi auhindu võitnud dokumentaalfilmist “Ivanna elu”, mis jutustab mõtlemapaneva loo ühest Jenissei alamjooksu neenetsi perekonnast.

Nagu kombeks, avaldame “Soome-ugri sõlmedes” kokkuvõtted haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi kultuuri-, haridus- ja teadusprojektidest ning ühiskondliku tegevuse, teadustöö ja kirjanduse vallas jagatud auhindadest. 

Aastaraamatu lõpetab Fenno-Ugria Asutuse tegevuse kronoloogia. Sealt näeme, et keerulistest oludest hoolimata on teoks saanud päris palju. Koroonaviirusega seotud piirangute tõttu on loodud virtuaalne osalemisvõimalus Hõimuklubi huvilistele ja keskkonnateemasid käsitlevat Hõimupäevade konverentsi oli võimalik samuti veebis jälgida. Festivali Tallinn Music Week raames toimunud Fenno-Ugria meeleoluka õhtu jäädvustasime aga videos. Hea ülevaate toimunust ja lingid salvestustele leiab 2021. aastal põhjaliku uuenduse läbi teinud Fenno-Ugria kodulehelt.

2021

Toimetaja: Taisto-Kalevi Raudalainen Keeletoimetaja: Kristi Kingo 
Tõlked eesti keelde: Irina Petrova 
Tõlked vene keelde: Anna Kuznetsova Küljendus ja makett: Siiri Timmerman Kaanekujundus: Peeter Laurits 
Kaanel:  Valge mere äärselt Uus-Zalavruga kaljupaljandilt leitud petroglüüfid VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi plakati kujunduses. Kaljujoonised kopeerisid kalkale Mare Hunt, Anu Anderson, Tiit Rammul, Karin Kalman ja Kadi Pajupuu Kaljo Põllu juhitud ERKI ekspeditsioonil aastal 1987.

Seekordse aastaraamatu kaant illustreerivad VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi kujunduselemendid. Kunstnik Peeter Laurits, keda köidab soome-ugri maailma juures selle kultuuri vanus ja ürgsus, on nendeks valinud puuüraski jäljemustri ja Valge mere äärselt kaljupaljandilt leitud petroglüüfid. Kujunduses on ta kasutanud verevpunast ja hõbevalget – paljude soome-ugri rahvaste põhivärve nii elus kui ka rõivastuses. Soomeugrilik elu- ja mõtteviis meenutas Lauritsale ühel hetkel kõige paremas mõttes üraski loodud jäljendit.

“Nii nagu logol näha, närib viljastatud üraski-mamma ennast läbi niinekihi, munedes keskkäigu tihedalt täis samal moel nagu inimene kevadeti kartuleid paneb. Kui aga kord neist munadest kooruvad vastsed, asuvad nemad omakorda keskkäigust mõlemale poole uuristama oma harukäike. Ning kui mustrit hoolega vaadata, näeb, et see muutub lõpu poole üha laiemaks – vastne ju kosub, kuni jõuab talve tulekul käigu tippu. Seal “pesas” üraski vastne nukkub ning on kevadel valmis valmikuna endale esmalt kaaslast ja seejärel uut mustripuud otsima,” kirjeldab Laurits maailmakongressi eel antud intervjuus.