Festivali fookus oli komöödiažanril, mistõttu programmis oli palju lõbusaid muusikalisi etendusi eelkõige külaelust.
Eesti maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis ja Viljandi rahvatantsuansambel Vabajalg osalesid maride iga-aastasel suurimal rahvapeol Peledõš pairem (“Lillepidu“), mis toimus 16. juunil Joškar-Olas. Enne suurpidu toimusid …
Sel aastal tähistame maride üht tähtsamat rahvuspüha – mari sangari päeva – koos Baškortostani maride 10-liikmelise folklooriansambliga Tanõptür Sem (Tanõpi Jõe Helid). Ansambel esineb neljapäeval, …
17. aprillil toimus Joškar-Olas loomeliitude majas pressikonverents, mis oli pühendatud Morkinski rajoonis asuva Šorunža (Untšo) küla võidule soome-ugri kultuuripealinn 2019 konkursil. Pressikonverentsil osalesid Mari Eli …
Moskvas elav mari perekond Rõbakov koostas esimese mari videoaabitsa. Youtube’ist kättesaadavas videoaabitsas tuuakse iga täht õppijani lühikese loo kaudu. Marikeelse videoaabitsa tegemine oli kogu pere …
25miljonilise soome-ugri maailma kultuuripealinn aastal 2019 on Marimaa küla Šorunža, lisaks kandideerisid Ungari ja Permikomi asumid, Eestist kandidaate ei olnud. 7.–8. aprillil Setomaal, Obinitsas toimunud …
23. veebruaril tähistati Joškar-Olas pidulikul koosviibimisel ühenduse Mari Ušem eestvedamisel 100 aastat endanimetusest ehk autonüümist “mari”, mille sünniks loetakse omaaegse maride oblastikongressi otsust viia “mari” …
Žürii tõstis esile veel kahte keeletegu: Vikerraadio emakeelepäeva e-etteütlust ja „Eesti-mari sõnaraamatut“.
Mari muusik Denis Šablij jagas 5. jaanuaril sotsiaalvõrgustikus VKontakte uudist, et ta töö esimese marikeelse räppalbumiga „Mõ marij ulam“ („Me oleme marid“) on edukalt lõpule …
Valiku tegemiseks paluti appi Eestis elavaid soome-ugri rahvaste esindajaid. Huvitaval kombel eelistati humanitaarvaldkondade esindajaid.
Karjala juurtega Laulajainen oli innukas hõimuliikumise edendaja.
Kolme soome-ugri rahva – maride, udmurtide ja eestlaste – iidsed muusikalised traditsioonid on ühendatud Plaadil “Trepp, millel ma astun” (“Тошкалме тошкалтыше”). Laulud teeb omanäoliseks arhailiste meloodiate, rahvuslike pillide …