Kui midagi ette ei võeta, siis sureb selle sajandi lõpuks veerand maailma keeltest

Algas ÜRO põliskeelte kümnend. Eestis aktuaalne ennekõike võro ja seto keelte staatus, aga me elame kaasa ka teistele soomeugri rahvastele ja kõigile väikerahvastele. Ja eesti keele tulevikku on alati hea silmas pidada, kui vaadata näiteks ülikoolides valitsevat suundumust inglisekeelse hariduse poole ning kohatist puuinglisekeelsust – eesti keele asemel – teaduselus.

Fenno-Ugria projektijuht Barbi Pilvre uuris, kuidas ÜRO loodab põliskeeli, maailma keelelise rikkuse allikat päästa. Teemat avas keeleteadlane, MTÜ Fenno-Ugria juhatuse liige Sven-Erik Soosaar. Intervjuu avaldas kultuurileht Sirp.

Mis on ülemaailmne põliskeelte kümnend, miks ja kuidas see alguse sai? 

ÜRO maailma põliskeelte aastakümme 2022–2032 on kasvanud välja põliskeelte aastast, mida tähistasime 2019. Põliskeelte aastast selgus, et ühest aastast on selleks, et põliskeelte olukorda kuidagi paremuse poole suunata, liiga vähe. Selleks on vaja pikemat aktiivset tegevust rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil. Probleem on selles, et kuigi maailmas räägitakse ligi 7000 keelt, siis vaid väikest osa räägib palju inimesi. Suurem osa maailma keeli on väikese kõnelejate arvuga, 96% umbes 7000 keelest räägib vaid 3% maailma elanikest. Selle 3% maailma elanike peades on suur osa maailma keelelisest rikkusest. Keelte hääbumist on pikka aega teadvustatud ning järjest rohkem on ka uurimusi selle kohta, kuhu selline areng võib viia. Ajakirjas Nature, Ecology and Evolution hiljuti ilmunud artiklis on analüüsitud erinevaid muutujaid ja toodud välja ennustused, mis maailma keeltest käesoleva sajandi lõpuks saab. Analüüsiti 6511 keelt ja leiti, et kui midagi ette ei võeta, siis sajandi lõpuks sureb 1500 keelt välja, kokku veerand maailma keeltest. Selle vältimiseks on ÜRO asunud tegutsema. UNESCO koordineeritud põliskeelte aasta on juba alanud, kuid avaüritus toimub sügisel Pariisis UNESCO peakorteris.

Mida tähendab, et ÜRO on asunud tegutsema?

Põliskeelte aasta lõpus 2019. detsembris võeti ÜRO peaassamblees vastu pöördumine, kus juhitakse tähelepanu maailma põliskeelte säilitamise vajadusele: tuleb võtta kasutusele kiired meetmed riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil eesmärgiga kaitsta ja velmata põliskeeli.

Siis otsustati korraldada põliskeelte aastakümme, läbiviijaks määrati ÜRO hariduse, teaduse ja kultuuriorganisatsioon UNESCO. Kümnend kestab 11 aastat vahemikus 2022–2032.

UNESCO on tegelenud aastakümne korraldamisega: loonud juhtorganid, kes aastakümmet planeerivad, moodustanud globaalse rakkerühma, mida juhib 19liikmeline juhtkomitee, mille liikmed roteeruvad ühe aasta kaupa. Mina olin juhtkomitees eelmisel aastal, sel aastal on seal karjalaste esindaja. Eestist kuulub juhtkomiteesse veel põlisrahvaste organisatsioonide kaudu setode esindaja Rein Järvelill.

ÜRO on otsustanud, et on vaja kiiresti tegutseda, säilitada, velmata, tunnustada nende keelte tähtsat rolli heas valitsemistavas, keskkonnakaitses, ühiskondlikes lepitusprotsessides ja jätkusuutlikus arengus. Valdav enamik hääbuvatest keeltest esindab teadmissüsteeme, mis on arenenud pikkade aastatuhandete jooksul,põliskeeled peegeldavad eri maailmavaateid, perspektiive ja kultuure. Kui kodaniku vabadus kasutada oma keelt pole tagatud, piirab see ka tema mõtte-, arvamus- ja väljendusvabadust, juurdepääsu haridusele, tervishoiule, õiguskaitsele, kultuurilisele eneseväljendusele ja muudele õigustele, mis on kirjas inimõiguste deklaratsioonis.

Põliskeelte ohustatuse ja elujõulisuse tase varieerub kogukonniti ja valdkonniti, see mõjutab ka põlisrahvaste eneseusku ja võimalusi olla kaasatud ühiskonna ellu ja arengutesse. On vaja süvendadaarusaamist põliskeelte tähendusest tänapäeval ja ajaloolises kontekstis ning põliskeeltes tagada ligipääs infotehnoloogilistele lahendustele. Enamik põliskeeli on levinud aladel, mis paistavad silma oma liigirikkusega ja on bioloogiliselt väga mitmekesised. Põlisrahvaste teadmised on olulised innovatsioonis, näiteks kliimamuutustega tegelemisel ja liigirikkuse kaitsmisel. Kui loodusvarad ja põliskeeled hävivad, kaob keskkonna ja ühiskonna terviklik suhe ja vastupanuvõime. Paljud põlisrahvad puutuvad kokku ühise probleemiga – nooremad põlvkonnad ei oska enam oma emakeelt. Noortele ja lastele on vaja pakkuda pikaajalisi programme, et nende keelelist eneseteadvust turgutada ja ahvatleda neid põliskeeli õppima ja kasutama.

Mida on seni tehtud? 

UNESCO korraldas alates 2020. aasta novembrist kuni 2021. aasta maini ülemaailmse veebiküsitluse, mida sai täita inglise, prantsuse, vene, hispaania keeles. See hõlmas kõiki ÜRO liikmesriike, põlisrahvaste organisatsioonide esindajaid, kodanikuühiskonda, võimalus oli jagada oma seisukohti ja mõtteid, mis seal globaalses tegevuskavas peaks kirjas olema. Kokku osales 821 organisatsiooni esindajat, seati paika prioriteedid, millega tuleks kümnendi ajal tegeleda. Toimusid regionaalsed dialoogid, nt 2021 toimus Ida-Euroopa, Vene Föderatsiooni, Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia regionaalne dialoog, kus osalesid põlisrahvaste organisatsioonide ja sealsete riikide esindajad. Tulemusena valmis 2021. novembris globaalne tegevuskava, mida võib UNESCO veebisaidilt ka lugeda.

Mida tegevuskava ette näeb? 

Tegevuskavas on kirjas viis üldisemat tulemust, mis peaksid kümne aasta jooksul olema saavutatud. Esiteks, põlisrahvad peaks olema võimelised oma keeli tulevastele põlvedele edasi andma. Teiseks, et põliskeelte säilimine, velmamine ja edendamine oleks globaalne prioriteet, et kõik osalised – riigid, ühiskondlikud organisatsioonid jne oleksid sellesse tegevusse kaasatud. Kolmandaks, et põliskeeled oleksid õigussüsteemides tunnustatud, et nende kasutamisõigus oleks tagatud. Neljandaks, et põliskeelte kasutamiseks oleks loodud tingimused, et eri valdkondades, olgu siis sotsiokultuurilises, keskkonna- või poliitikavaldkonnas oleks võimalik neid keeli kasutada. Viiendaks, et põliskeelte arendamine ja kestlikkus oleks tagatud sellega, et nende kasutajate arv kasvaks ja nende keeleoskuse tase paraneks.

Kavas on välja toodud üheksa väljundit, neist igaühe juures on eraldi tegevused, mida selle väljundi raames tuleb teha: kaasav ja õiglane haridus, elukestev õpe, võimalused põliskeelte kasutamiseks ametlikes ja mitteformaalsetes keskkondades, toidusüsteemide toetamine, nälja kaotamine; digitaalse võimekuse, sõnavabaduse, keeletehnoloogia, teabele juurdepääsu, meedia arengu ja kunstilise loomingu võimaluste tagamine põliskeeltes, kohalike keelte integreerimine parema tervise, sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks, juurdepääsu tagamine õigusemõistmisele ja avalikele teenustele põliskeeltes, põliskeelte kui elava pärandi ja vahendi edendamine, mida soodustab põlisrahvaste osalemine ja ligipääs kultuurile selle kõikides vormides; võimaldada põliskeeltele keskkonda, mis toetaks bioloogilist mitmekesisust, kliimamuutusega kohanemist ja nende leevendamist, reostuse vältimist, korralikku tööhõive võimalusi põliskeelte kasutamise kaudu, samuti on tähtsal kohal sooline võrdõiguslikkus ja naiste võimestamine põliskeelte säilitamise ja velmamise propageerimise kaudu.

Kuidas meie keelesugulaste soomeugrilaste olukord võiks muutuda või paraneda põliskeelte kümnendi käigus?

(Järgnev kirjeldab olukorda enne Ukraina sõda.) Venemaal võeti jaanuaris 2022 vastu valitsuse plaan, riiklik tegevuskava – minu teada esimene, mis on vastu võetud suurtes riikides: mida selle kümne aasta jooksul peaks saavutama. See on päris põhjalik dokument. Üritused on jagatud kuude valdkonda, tegevuskavas on 64 üritust, paljud neist kestavad kogu kümnendi vältel.

See plaan pole suunatud ainult soome-ugri rahvastele, aga Venemaa põliskeeltest on paljud soome-ugri keeled.

Esimene valdkond tegevuskavas on näiteks valitsemise täiustamine ja kodanikuühiskonnaga suhtlemise meetmed, rahvusvaheliste konverentside korraldamine kahe aasta tagant, Venemaa rahvaste keelte säilitamise ja arendamise monitooring. Vene Föderatsiooni keelepoliitika valdkonnas toimuvad rahvusvahelised seminarid, foorumid. Võetakse kasutusele meetmed, mille eesmärgiks on Vene Föderatsiooni väikerahvaste kultuuride digiteerimine, sealhulgas luuakse vajalikud klaviatuurid, digilahendused; toetatakse põliskeeltega tegelevaid organisatsioone, haridus- ja koolitusvaldkonnas arendatakse õppe– ja metoodilise kirjanduse väljaandmist, luuakse digitaalne hariduskeskkond erivajadustega inimestele põliskeelte õppimiseks, tagatakse riiklik ettevõtlus Siberi ja Kaug-Ida põlisrahvaste keeltes.

Vähemusrahvaste lastele on kavas luua haridusportaal „Arktika lapsed” – minevikust on kurbi näiteid, kuidas internaatkoolides on lapsed oma keele kaotanud. Haridus on peamiselt venekeelne, nüüd on loodud rändkoole, mille kaudu on võimalik lastel ka tundras või mujal kaugetes paikades kohapeal koos vanematega elades koolis õppida. Plaanis on teadusüritused, tahetakse uurida Venemaa rahvaste keeli ja nende olukorda, ka sotsiolingvistilist olukorda, vene keele ja teiste keelte vahelisi kontakte; avaldada artikleid, monograafiaid jm, mis käsitleksid põliskeeli, lisaks teaduskonverentsid, ümarlauad. 

Muidugi on eraldi küsimus, kuidas neid kavas olevaid ettevõtmisi teostatakse ja kui palju on neist kasu keelte säilimisele. Senine Venemaa praktika on näidanud, et ilusatele sõnadele vaatamata on nende projektide positiivne mõju keelte säilimisele väga väike. Meetmeid, mis tegelikult aitaksid keeli, näiteks keelepesade loomine, ei ole kavas. Senine praktika on näidanud, et efektiivset tegevust takistatakse. Tegelik eesmärk on venestamine.

Kuidas on olukorda muutnud sõda ja mis on plaanis Eestis? 

Suhted Venemaa ja sealsete soome-ugri rahvaste esindajatega on olnud madalseisus juba mitu aastat. See ilmnes ka möödunud suvel Tartus toimunud soome-ugri rahvaste maailmakongressil, kuhu mitmed delegatsioonid jäid saabumata ja esindajate osalemist takistati. Kahjuks on sõda Ukrainas suhteid veelgi pingestanud. Fenno-Ugria ning mitmed ministeeriumid ja muud asutused on otsustanud katkestada ametliku suhtluse Venemaa organisatsioonidega. Paljud sealsed soome-ugri organisatsioonid on liitunud deklaratsiooniga, mis avaldab toetust Venemaa sõjategevusele Ukrainas. Kuna sõjavastase meelsuse avaldamine on Venemaal kriminaliseeritud, ei saada oma arvamust avalikult välja öelda. Siiski jätkame suhtlust inimestega, kes on oma sõjavastasust meile avaldanud.

Eestis plaanime tähistada põliskeelte kümnendit ühiskonda soome-ugri keelte olukorrast teavitades ja nende kasutust ja arengut toetades. Püüame juhtida tähelepanu keelelise mitmekesisuse tähtsusele unustamata seejuures eesti keele arendamist. Senisest enam tuleb toetada ka eesti keele piirkondlikke erikujusid sõltumata sellest, kuidas neid riiklikes dokumentides nimetatakse. Setod on juba vastu võtnud oma põliskeelte kümnendi kava. Sellist aktiivsust tuleb tunnustada ka riiklikul ja omavalitsuste tasemel. Loomulikult ei tohi keegi meist unustada kõige selle juures, et meie idanaaber on valmis ära kasutama iga võimalust konfliktide tekitamiseks ja õhutamiseks Eesti rahvusrühmade vahel, olgu need põlised või uued.