Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Sel nädalal tähistas Soomes tegutsev Tuglase Selts oma 40. tegevusaastat. Sünnipäeva auks toimus Helsingi linnavalitsuse saalis pidulik seminar, mille aukülalised olid Soome president Sauli Niinistö ja Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Reisiraamat sobib kasutamiseks nii püsinäitust "Uurali kaja" külastanutele kui ka neile, kes muuseumis veel käinud pole. Aastaraamat aga avardab teadmisi kodumaisest soome-ugri uurimisloost ning tutvustab valdkonna arengusuundi.
Kunstnik Piret Räni illustreeris enam kui kahe tunni vältel põliskeeli, kõnelejaid, muusikuid ja kõlanud mõtteid – kasutades kolme pliiatsit ja kahte hiigelsuurt paberilehte.
Hübriidvormis avasündmus "Igas keeles peitub maailm" laulda lahti Tallinnas kirjanike maja musta laega saalis. Ülekande salvestus on nüüd järelvaadatav. 2019. aasta detsembris New Yorgis ÜRO peaassambleel välja kuulutatud põliskeelte kümnendi eestvedaja on UNESCO ja periood kestab 2032. aastani.
Rahvusvaheline muusika- ja linnafestival Tallinn–Narva Music Week 2022 on alanud ning oma kavaga on mõlemas linnas publiku ees ka soome-ugri rahvaste muusikud.
Mõtte, hakata tähistama 26. aprillil mari sangari päeva, ütles mari I rahvuskongressil 1917. aastal välja üks kongressi juhte, mari vaimulik ja etnograaf Pavel Glezdenjov.
Samas soovitavad koostöökogu liikmed algatada riikliku arengukava põliskeelte aastakümne elluviimiseks Eestis ning määratleda põliskeelte mõiste keeleseaduses.
Rahvusvahelise muusika- ja linnafestivali kavasse on kinnitatud 175 esinejat 28 riigist, neist 87 Eestist. Programmi kuulub ka Fenno-Ugria õhtu. Piletimüük on alanud. Aga kes esinevad?
Konverents toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis ning seda saab jälgida ka veebis, muuseumi kodulehe kaudu.
Ungari suursaatkonna nõunik, ajaloodoktor Urmas Bereczki räägib aastail 1848-1849 toimunud ungari revolutsioonist ja selle tähendusest.
Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest.
Näitusele on kogutud tunnustatud karjala kunstniku Dmitri Dmitrievi tööd, mis sedapuhku on saanud inspiratsiooni eeposest.