Tsirgulind jõudis Miškinost Tallinnasse ning on teel Mulgimaale

Soome-ugri kultuuripealinn 2021 Abja-Paluoja avab oma aasta laupäeval, 13. veebruaril ja siis jõuab Mulgimaa pealinna kohale ka tsirk – soome-ugri rahvaste mütoloogiast tuntud ilmalind. Äsja Miškinost Tallinnasse jõudnud tsirgulind puhkab just hetkel oma tiibu Fenno-Ugria kontoris.

Soome-ugri rahvaste mütoloogiast tuntud Ilmalind on soome-ugri kultuuripealinna sümbol. Tsirgu tiibadel on 26 sulge – kummalgi tiival 13, sümboliseerides igaüks üht soome-ugri rahvast.

Rahvapärimus

Läänemeresoome rahvapärimuste järgi sündis maailm linnumunast. Sellest jutustavad eesti, ingeri ja karjala regivärsilised „Loomislaulud“ on tõenäoliselt võrsunud ühisest mütoloogilisest alusest. Rahvaluuleteadlased Matti Kuusi ja Ingrid Rüütel on esitanud nende laulude oletatava algmüüdi. Selle järgi on kõige enne olemas vaid taevas ja lõputu ürgookean, mille kohal Ilmalind (tavaliselt part) omale pesapaika otsib. Leidnud üksiku mätta, muneb ta selle peale kolm muna. Tuuleiil veeretab munad merre ning neist saavad taevas, maa, päike, kuu ja tähed.

Esimene ja teine

Tsirgu kujusid on kaks tükki ja neid eristab tiibade asend. Mõlema soome-ugri kultuuripealinna tsirgu puidust kuju valmistas aga Peipsimaa meister Pavel Varunin. Neist esimesele olid tiivad suunatud allapoole, lind valmis 2013. aastal ning selle sai enda hoida soome-ugri kultuuripealinnade ajaloo esimene pealinn – Udmurdi küla Bõgõ. Üleandmistseremoonia toimus Helsingis MAFUNi konverentsil. Vastavalt Bõgõ ja URALIC -keskuse kokkuleppele on esimese tsirgu alaline kodupaik alates 2018. aastast justnimelt Bõgõ küla.

Käsitöömeister Varunini valmistatud teine tsirk tähistab soome-ugri kultuuripealinnade programmi lendu tõusmist. Nii sirutab uus tsirk oma tiibu ülespoole ja on lootusrikas nii kultuuripealinnade ja soome-ugri liikumise tuleviku osas.

2021. aastal maandub Tsirk aastaks Eestis, Mulgimaa pealinnas Abja-Paluojas, tähistades peatänava raamatupoe vaateaknal pidulikult soome-ugri kultuuripealinna ajaloo kaheksandat asukohta.

Seni on soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iskaszentgyörgy ja Vezprémi linn (2016) ning Karjala küla Vuokkiniemi (2017), Mari Vabariigis asuv Šorunža(Untšo) küla (2019) ja Baškiirias paiknev Miškino küla (2020).

Soome-ugri kultuuripealinna tiitel on aidanud tõsta tiitlikandjate tuntust nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt, sealhulgas kultuuriturismi arendamise kaudu.


Seotud lingid

Print Friendly, PDF & Email