Helilooja Veljo Tormise sünnist möödub 90 aastat

7. augustil tähistatakse eesti ühe omanäolisema helilooja Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva. Tormis andis hindamatu panuse ka läänemeresoome rahvaste muusikasse.

Üle Eesti toimub Tormise sünniaastapäeva puhul mitmeid sündmusi ning kontserte. Fenno-Ugria annab rikkalikust programmist ülevaate. Mitmed kontserdid on juba välja müüdud, kuid Klassikaraadio vahendusel saavad kõik kuulata Tormise loomingut terve nädala jooksul. Reedel, 7. augustil kell 21.30 näitab ETV2 Noblessneri valukojas salvestatud kontserti “Veljo Tormis 90. Tormise tuules”, kus Tõnu Kaljuste teeb koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri ja solistidega tagasivaate Tormise loomingule.

Kontserdid

8. augustil kell 18 kogunevad Viljandi pärimusmuusika aita seda märgilist sündmust tähistama Eesti Rahvusmeeskoor (RAM), Tormis Quartet (Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär, Paul Daniel) ja Metsatöll. Esitlusele tuleb Tormise „Raua needmine“, dirigendiks on Rasmus Erismaa ning seaded on loonud Tauno Aints. Suurkontserdil astuvad üles ka “Regilaulu Podcastid” projektis osalenud lauljad: Liisi Koikson, Timo Kalmu, Lauri Õunapuu, Ando Kiviberg, Celia Roose ja Meelika Hainsoo.

7.-9. augustil ja 14.-16. augustil toimub päevatõusul, kell 5 hommikul Veljo Tormise sünnikodus soome-ugri müsteerium „Lindude äratamine“. Müsteeriumi lavastavad Eva Koldits ja Anne Türnpu. Esineb segakoor Vox Populi, dirigeerib Janne Fridolin. Lavastus põhineb Tormise muusikal ja tuule sümfoonial, otsides vastust küsimusele ‘kas eestlased on soomeugrilased?’ “Selle küsimuse tõid eesti kultuuri 1970. aastatel helilooja Veljo Tormis, kunstnik Kaljo Põllu ja kirjanik Lennart Meri ning andsid sellele ka vastuse. 2020. aastal küsime meie, mis see soome-ugri üldse on? Kas meil on võimalus ka täna uskuda, et oleme soomeugrilased? Kas meil on võimalus ja õigus sellest kultuurist osa saada?” seisab müsteeriumi tutvustuses.

6. augustil kell 18 algab Võrumaal Kaikamäel „Tormis 90: laulu tormis“ – sõnamäng, mille tähenduses ühinevad nii Tormise panus rahvalaulu kuulutajana-loojana-jagajana-vedajana kui ka laulu enda võim ja vägevus. Osalevad segakoor “Kaika kuur”, Antsla koorikene, Karula lauluimändä, eeslauljad siit ja sealt, regilaulutraditsiooni ja Tormise loomingut austavad huvilised lähedalt ja kaugemalt.

7. augustil kell 20 kõlab Noblessneri valukojas Nobeli saalis kontsert “Tormis 90: Tormise tuules”. Üles astuvad Iris Oja (metsosopran), Linda Vood (flööt), Veiko Tubin (lugeja), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent on Tõnu Kaljuste. Kontserdi salvestab ETV ning saadet saab järelvaadata ERRi koduleheküljel.

7. augustil toimub Pühalepa kirikus Hiiumaal IX Pühalepa muusikafestival. Esimesel õhtul astub üles Tormis Quartet koosseisus: Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär ja Paul Daniel.

Laupäeval, 15. augustil kell 14 toimub ERSO suvine kontsert “Tormised lood ja laulud” Tallinnas, Hirvepargis, mis on pühendatud Veljo Tormise 90. sünniaastapäevale. ERSOt juhatab Kristjan Järvi, solistid on viiuldaja Arvo Leibur ja lauljatar Liisi Koikson.

Veljo Tormis Klassikaraadios

Klassikaraadio pühendab Veljo Tormise 90. sünniaastapäevale mahuka programmi muusika, intervjuude ja ülevaadetega. Tormise nädall on  saatekavas hulk kontserte, loominguga albumeid ning kõlavad intervjuud ja mälestused. Raadiokuulaja saab mitmekülgse ülevaate helilooja loomingust ja tegevusest.

  • · Argipäeviti kell 11 on eetris Tormise muusikaga helialbumid.
  • · Heliloojat meenutavad temaga lähedalt kokku puutunud muusikud, kooritegelased ja Tormise “jüngrid” igal tööpäeval kell 13 ja kell 14.
  • · Esmaspäeval 3. augusti kell 19 oli kavas Tormise suurteose “Eesti ballaadid” kontsert-ettekanne Tõnu Kaljuste dirigeerimisel 2010. aastast. Ettekannet saab järelkuulata Klassikaraadio koduleheküljel.
  • · Kuulata saab ka legendaarseid Tormise-kavasid “Tornikell minu külas” ja “Tormise ring” Eesti Filharmoonia Kammerkoorilt 4. augustil ja 5. augustil kell 19.
  • · Tormise loomingule pühendatud nädalal on “Raua needmine” erinevas ettekandes eetris iga päev kell 12.05.
  • · Seitsmel päeval saab kuulata seitset erinevat versiooni sellest riituslikust, müstilisest kooripoeemist.

Kümne aasta taguseid saateid “Töötoajutud Tormisega”(ERR2010) saab kuulata 4., 5. ja 7. augustil kell 21. Saates kõneles Veljo Tormis oma suhtest regilauluga, oma loomingust, sellest, kuidas ta heliloojana pensionil olles nautis uut noorust lektorina ja seda, mida tema loominguga tehakse. Samuti oli juttu soojadest kontaktidest väliskooridega. Heliloojaga vestles tema töötoas toimetaja Kersti Inno.

Heliloojast ERR-is


Veljo Tormis

Veljo Tormis sündis 7. augustil 1930. aastal Kõrveaia kohas, Aru külas, Kuusalu vallas Harjumaal ning suri 21. jaanuaril 2017 Tallinnas.

Suurima osatähtsusega Tormise loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits “Raua needmine” ning tsüklid “Eesti kalendrilaulud” ja “Unustatud rahvad” (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).

Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta kirjutas palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi “Luigelend” (1964), kantaat-balleti “Eesti ballaadid” (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm.

Tormis tuli eesti muusikasse sarnaselt Eino Tambergi, Pärdi ja Jaan Räätsaga uusklassitsistina. Tema esimesed teosed, prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning avamäng nr 1 (1956) ja 2 (1959), on kirjutatud žanrites, mille juurde Tormis enam tagasi ei pöördunud. Tema varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem (Wikipedia).


Samal teemal:

Saated kammerkoor Collegium Musicale reisidest läänemeresoome rahvaste juurde Tormise suurteosega “Unustatud rahvad”:

Print Friendly, PDF & Email