Fenno-Ugria Asutus

Toetudes ÜRO peaassamblees 2. märtsil 2022 vastuvõetud resolutsioonile “Agressioonist Ukraina vastu”, milles mõistetakse hukka Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukrainas ja nõutakse selle kohest lõpetamist.

Fenno-Ugria Asutuse juhatuse esimehena jätkab Madis Arukask. Alates 2015. aastast ametis olnud Arukase kandidatuur kinnitati ühehäälselt. Aseesimehena alustab tööd Sven-Erik Soosaar.

Käesolevast aastast algab ÜRO poolt välja kuulutatud põliskeelte aastakümme, mille eestvedaja on UNESCO. Nii on ka seekordse Hõimuklubi fookus just põliskeeltel. Kohtume 16. veebruaril kell 17 – veebis!

Fenno-Ugria Asutuse traditsiooniline seinakalender on koostatud soome-ugri rahvaste koduloo- ja rahvusmuuseumide ning erakogudest leitud pildimaterjali põhjal.

Juunis 2021 valitud soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee esimees kõneleb FUA juubelinumbrile antud intervjuus lähemalt oma juurtest, rahvusest ja soome-ugri maailma tulevikust.

"Rahvasuu räägib, et kui kratsida venelast, siis tuleb välja tatarlane, kuid mitte alati. Tihtipeale tuleb välja ka mõni soomeugrilane, enamasti mordvalane," märgib Jaak Prozes humoorikalt tõsiselt silmaringi avardavas ülevaates.

Noorteliikumine on soome-ugri koostöö oluline osa. Noortest oleneb keele arenemine, nad kannavad kultuuri ning annavad keeltele ja kultuuridele uut hingamist. Meie esindame mittetulundusühingut Hõimulõimed ja räägime oma tegevusest.

Enam kui 15 aastat vepslasi ja nende rahvakultuuri uurinud TÜ kaasprofessor Madis Arukask mõtiskleb rahvus(t)e traditsioonilise keskkonna tuleviku teemadel.

Vahetult enne VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi toimunud Fenno-Ugria Hõimuklubis kõnelesid Jaak Prozes (delegaat), Andres Heinapuu (redaktsioonitoimkond) ja Tõnu Seilenthal (presiidiumi liige, Eesti delegatsiooni juht) laiemalt selle olulise esindusfoorumi vajalikkusest, eesmärkidest ja arengutest.

"Me ei pea Venemaa soomeugrilasi aitama, vaid olema valmis võrdseks kultuurivahetuseks, sest meil on, mida üksteisele õpetada," rõhutab Andres Heinapuu oma arvamuses juba 1992. aastal väljaöeldud mõtet.

Fenno-Ugria Asutuse ajalugu jaguneb kahte perioodi: loomine ja tegevus enne Teist Maailmasõda (aastail 1927-1940) ning taastamine ja tegevuse jätkamine aastast 1991. Juuresolevas loetelus on märgilisemad hetked, nimed ja sündmused – meie aja lugu.

Vastajate hulk oli 1000 inimest ning soovisime saada nii Fenno-Ugria Asutuse kui ka Eesti riigi jaoks olulist teavet soome-ugri rahvaid puudutavate edasiste tegevussuundade seadmiseks. Uuringu üksikasjalikum analüüs ootab veel tegemist, siiski on ka juba nüüd võimalik eestluse ja soomeugriluse praegust suhet üldjoontes iseloomustada, mida järgnevas põgusalt ka teen.