Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
JÄRELVAADATAV: Soomes tegutsev Tuglase Selts tähistas oma 40. tegevusaastat. Sünnipäeva auks toimus Helsingi linnavalitsuse saalis pidulik seminar, mille aukülalised olid Soome president Sauli Niinistö ja Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Rahvusvaheline muusika- ja linnafestival Tallinn–Narva Music Week 2022 on alanud ning oma kavaga on mõlemas linnas publiku ees ka soome-ugri rahvaste muusikud.
Samas soovitavad koostöökogu liikmed algatada riikliku arengukava põliskeelte aastakümne elluviimiseks Eestis ning määratleda põliskeelte mõiste keeleseaduses.
Soome ülemkohus lükkas tagasi süüdistused, mille kohaselt saamid rikuvad Tenojõel lõhet püüdes seadust.
Rahvusvahelise muusika- ja linnafestivali kavasse on kinnitatud 175 esinejat 28 riigist, neist 87 Eestist. Programmi kuulub ka Fenno-Ugria õhtu. Piletimüük on alanud. Aga kes esinevad?
Protestiks Venemaa sõjategevuse vastu peatab selts kultuurifoorumi ja sõpruslinnade kongressi ettevalmistused ning vaatab läbi ja lõpetab ka kõik muud Venemaaga seotud rahvusvahelised projektid.
Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest.
Näitusele on kogutud tunnustatud karjala kunstniku Dmitri Dmitrievi tööd, mis sedapuhku on saanud inspiratsiooni eeposest.
Teekonnal on kaks põhipeatust: skulptori sünnikoht Bajevo külas Ardatovi rajooni edelaosas, ning Mordva vabariigi pealinn Saransk, sest seal asuvas vabariiklikus muuseumis on Erzja teoste suurim kollektsioon.
Sündmuse peamine eesmärk oli kogeda, kuidas hoiavad ja tõlgendavad kaks rahvast tänapäeval oma pärimusmuusika traditsioone.
Jekaterina Modina on veendunud, et saab uute tööülesannetega hakkama. Samas jätkab ta ka kontserttegevust, korraldab festivale ja õpetab Mordva ülikooli rahvamuusika osakonnas vokaaltehnikat.
Žürii sõnul eristus 8000 elanikuga Kuhmo linn oma taotlusega konkurendist – Iisaku alevikust – juba rahvusvaheliselt tuntud festivalide ja mitmekesise programmi poolest.