Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
See oli pandeemiajärgse maailma esimene täismõõdus IFUSCO. Kuid ka seekord ei saanud kõik soome-ugri noored füüsiliselt kohal viibida ning konverents korraldati hübriidvormis. Nii said konverentsi töös osaleda ka Venemaa soome-ugri ühiskonna liikmed,
Paide arvamusfestivali rändelava arutelude raames räägime Fenno-Ugria eestvõttel soome-ugri identiteedist, geopoliitilisest reaalsusest ja kultuurilisest elurikkusest.
JÄRELVAADATAV: Soomes tegutsev Tuglase Selts tähistas oma 40. tegevusaastat. Sünnipäeva auks toimus Helsingi linnavalitsuse saalis pidulik seminar, mille aukülalised olid Soome president Sauli Niinistö ja Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Kuidas ÜRO loodab põliskeeli, maailma keelelise rikkuse allikat päästa, räägib kultuurilehes Sirp ilmunud intervjuus keeleteadlane, MTÜ Fenno-Ugria juhatuse liige Sven-Erik Soosaar.
"Sõnumeid tuleb lugeda ridade vahelt. Märkidest võib aimata, et postitajad on oma hinges hoopis mujal kui sõjarditega koos Ukraina verd valamas," tõdeb Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes seekordses ülevaates.
Nõukogude Liidu riikliku terrori soome-ugri ohvrinimekirja raamatu toimetaja, ajaloodoktor Vladimir Abramov kirjutab nimekogumike seeria koostamise loost ja sellega seotud raskustest. Artikkel ilmub koostöös Eesti Mälu Instituudi portaaliga CommunistCrimes.
Stendidele on kogutud materjalid Venemaa riigiarhiivist, Venemaa Föderatsiooni kino- ja fotoarhiivist, Mordva Vabariigi riigiarhiivist.
Soome-ugri kultuuriprogrammi juhtinud Ave Grenbergi sõnul oli kultuuriaasta edukas ja tõi Mulgimaale palju tuntust nii kodumaal kui ka väljapool.
Vahetult enne VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi toimunud Fenno-Ugria Hõimuklubis kõnelesid Jaak Prozes (delegaat), Andres Heinapuu (redaktsioonitoimkond) ja Tõnu Seilenthal (presiidiumi liige, Eesti delegatsiooni juht) laiemalt selle olulise esindusfoorumi vajalikkusest, eesmärkidest ja arengutest.
"Me ei pea Venemaa soomeugrilasi aitama, vaid olema valmis võrdseks kultuurivahetuseks, sest meil on, mida üksteisele õpetada," rõhutab Andres Heinapuu oma arvamuses juba 1992. aastal väljaöeldud mõtet.
Fenno-Ugria Asutuse ajalugu jaguneb kahte perioodi: loomine ja tegevus enne Teist Maailmasõda (aastail 1927-1940) ning taastamine ja tegevuse jätkamine aastast 1991. Juuresolevas loetelus on märgilisemad hetked, nimed ja sündmused – meie aja lugu.
Vastajate hulk oli 1000 inimest ning soovisime saada nii Fenno-Ugria Asutuse kui ka Eesti riigi jaoks olulist teavet soome-ugri rahvaid puudutavate edasiste tegevussuundade seadmiseks. Uuringu üksikasjalikum analüüs ootab veel tegemist, siiski on ka juba nüüd võimalik eestluse ja soomeugriluse praegust suhet üldjoontes iseloomustada, mida järgnevas põgusalt ka teen.