Jaak Prozes ja Andres Heinapuu peavad soome-ugri noorteorganisatsiooni MAFUNi akadeemias 28.märtsil loengu soome-ugri rahvuslikest liikumistest 1980 lõpust 2000ndate aastateni, samuti soome-ugri kongressidest 1990ndatel - 2000ndatel.

Tartu Ülikooli kaasprofessor Madis Arukask on suulise pärimuse uurimise kõrval tegelnud ka soome-ugri rahvaste kirjalike eepostega. 22.03 teeb ta Hõimuklubis sissevaate soome-ugri eeposte mitmekesisesse maailma.

Tasapisi on hakatud avaldama 2020. aastal Venemaal toimunud rahvaloenduse detailsemaid tulemusi (COVID-19 tõttu viidi rahvaloendus tegelikult läbi 2021. aastal). Rahvaloenduse järgi elas Komi Vabariigis 738 000 …

Tartu Ülikooli (TÜ) arvutiteaduse instituudi teadlased on ülikooli masintõlkemootorit Neurotõlge täiendanud liivi, komi ja vepsa keele ning 14 väiksema soome-ugri keelega.

Täna, 14. märtsil tähistatakse Eestis emakeelepäeva, mis on rahvuskirjanduse looja ja luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (1801-1822) sünniaastapäev.

Emakeelepäeva puhul on põhjust veelkord mõtelda sellele, mida emakeel tähendab nii eestlaste kui ka teiste rahvaste jaoks.

Hõimurahvaste programmi nõukogu otsustas 2023 I taotlusvoorus eraldada toetust 13 projektile

Alanud aasta on Lätis kuulutatud liivi pärandi aastaks. Sada aastat tagasi loodi Kuramaa liivi rannas tänaseni suurim liivlaste ühendus – Liivi liit. Kasutusele võeti liivi rohe-valge-sinine lipp, valiti liivlaste rahvuslaulud jm.

Kalevala päev, soome keeles Kalevalan päivä, on Soome riiklik tähtpäev, soome kultuuri päev, mida tähistatakse rahvuseepos Kalevala auks 28. veebruaril.

Eile 21.02 peeti UNESCO emakeele päeva ja rõhutati, et väikeseid keeli kogu maailmas ähvardab hääbumine. Olukord pole kiita ka Venemaa soomeugri rahvaste puhul.

UNESCO juba 24.rahvusvaheline emakeelepäev keskendub seekord teemale "Mitmekeelne haridus nõuab hariduse ümberkujundamist".

ÜRO on välja töötanud e-kursuse, mille kaudu põlisrahvad saavad õppida paremini kaitsma oma õigusi.

Soome-ugri kultuuripealinna tiitel jõuab esmakordselt Soome.

Fenno-Ugria juhatuse otsusega 9. jaanuarist on Fenno-Ugria uus direktor 1.02.2023 alates Barbi Pilvre, kes 2022 märtsist töötas samas asutuses projektijuhi ja detsembrist alates ka kommunikatsioonijuhina.

Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes kirjutab artiklis "Uurali rahvad ja Venemaa 2020. aasta rahvaloendus" (Sirp, 10.02.2023) soome-ugri rahvaste staatusest.

Fenno-Ugria tõstab omalt poolt esile heade koostööpartnerite tegevust soome-ugri teemade populariseerimisel ja soome-ugri asja ajamisel.

Kolmapäeval, 8. veebruaril toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis Fenno-Ugria Hõimuklubi “Rahvaloendused 2021”.

Päevast, mil 6. veebruar kuulutati saami rahvuspühaks, möödub täna 30 aastat! 1992. aastal saamide 15. konverentsi otsusega kuulutati see päev saamide rahvuspühaks.

Fenno-Ugria Hõimuklubi toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis kahenädalase vahega. Otseülekandeid üritustest ei tehta, kuid need salvestatakse ja on järelvaadatavad Fenno-Ugria kodulehe kaudu.

24. jaanuaril külastasid Tallinna Ülikooli talvekooli kursuse "Introduction to Estonia and Finno-Ugric Cultures and Nations" osavõtjad Fenno-Ugria Asutuse kontorit, eesmärgiga saada rohkem teada soome-ugri rahvastest ning soome-ugri koostööst Eestis.

Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze esitati riigi teaduspreemiate kandidaatideks

Krasnogorski filmi- ja fotodokumentide arhiivis on säilinud filmihuvilise A. Bogdanovi 1965. aastal üles võetud unikaalne Tallinfilmi film “Jaht kuradile. Ekspeditsioon Labõnkõri” (“Охота за чертом. Экспедиция на Лабынкыр”), mille teksti on koostanud Lennart Meri. Rezhissöör on Eugen Rosental.

Soome parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas korraldada menetluses oleva vastuolulise saami parlamendi seaduse avaliku arutelu.

Eelmisel aastal alanud Vene-Ukraina sõja foonil on huvitav jälgida, kuidas Venemaa Föderatsiooni kuuluvad vabariigid oma autonoomiate aastapäevi tähistavad.

Soome president Mauno Koivisto kutsus ingerlased 1990 Soome, et vältida seisukohavõttu Ingerimaa autonoomia suhtes lagunevas Nõukogude Liidus

Fenno-Ugria tuletab meelde, et HTM hõimurahvaste programmis on avatud järjekordne kultuuri- ja haridusprojektide taotlusvoor. Taotluste esitamise tähtaeg on 16.01.2023. Järgmise taotlusvooru tähtaeg on 3.05. 2023. Täpsem …

Jaak Prozes: “Üldiselt on Eesti inimene soome-ugri rahvastest informeeritud halvemini, kui eeldada võiks.” Soome-ugri rahvastele keskendunud ELU kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade soome-ugri kultuuride tänasest olukorrast, tekitada huvi põlisrahvaste ning nende keelte ja kultuuride vastu ja süvendada arusaama oma keelest ja kultuurilisest identiteedist.

Mari kirjakeele päeval 10. detsembril selgusid konkursi „Mari El vabariigi 2022. aasta raamat“ võitjad.

Mordva vabariigi pealinnas Saranskis tehti 9. detsembril kokkuvõtteid kirjanduslikust konkursist „Uus põlvkond“, mis kuulutati välja Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsiooni poolt kolmes nominatsioonis: "Emakeel minu elus" (suhtumine emakeelde ja emakeele osa enda saatuse kujunemises, vormiks kunstiline kirjeldus); "Minu rahvas" (rahvatraditsioonide kujutamine, väljapaistvate isiksuste osa Venemaa ajaloos ja kultuuris); "Riigi rahvad" – ühtne perekond (rahvaste vahelistest suhetest ja sõprusest).

Ootame kandidaati, kes juhiks organisatsiooni igapäevast tööd põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel ning uue arengukava ellu viimisel

Täna 13.12 kell 11 algab Pariisis UNESCO peakorteris põliskeelte dekaadi pidulik üritus, mis kestab terve päeva ja mida saab otseülekandes vaadata. Kultuuriprogramm algab kell 18.00 …

Fenno-Ugria 2023. aasta hõimukalender annab põgusa ülevaate kaheteistkümne soome-ugri rahva kirjalikust eepostest, millel igalühel on oma  ajastule iseloomulik sünnilugu, süžeestik, tegelaskujud ja  looja.  Kalendri koostaja …

Meie seast on lahkunud väljapaistev keeleteadlane ja Mordva rahvaliikumise juht Mihhail Mosin.

Meie hulgas on lahkunud suur keeleteadlane, liivi keele uurija. Keeleteadlane Tiit-Rein Viitso sündis 4. märtsil Tallinnas, 1961. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli eesti filoloogia erialal. …

Lühike, ent verine Talvesõda toimus Soome ja Nõukogude Liidu vahel 30. novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940. Nõukogude Liit alustas Talvesõda rünnakuga ilma sõda välja kuulutamata ja sõda lõppes 105 päeva hiljem Moskva rahulepinguga.

2009. aasta 27. novembril sai karjala keel Soomes vähemuskeele staatuse. Erinevad karjalaste ühendused on hakanud seda tähtpäeva tähistama ja viimastel aastatel tähistatakse seda aina rohkem ka Venemaa Föderatsioonis.

Septembris algas Komimaal iga-aastaste komi rahva konverentside sari, mida korraldab komide esindusorganisatsioon Komi Voitõr. Vaatamata konverentside mõningale formaalsusele käib komi rahva esindusorganisatsioonis aktiivne töö, toimub omamoodi dialoog võimudega ja võimud suhtuvad Komi Voitõri tegevusse tõsiselt. Sellist koostööd kohalike omavalitsuste tasandil pole teistel Venemaa Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste esindusorganisatsioonidel,

Komi kirjakeele 650. sünnipäeva puhul avati Sõktõvkaris Püha Stefani kiriku vastas puhkeala, mille pingid on kaunistatud vana komi kirjakeele anbur tähemärkidega.

Soome ülemkohus lükkas tagasi süüdistused, mille kohaselt saamid rikuvad Tenojõel lõhet püüdes seadust.

Protestiks Venemaa sõjategevuse vastu peatab selts kultuurifoorumi ja sõpruslinnade kongressi ettevalmistused ning vaatab läbi ja lõpetab ka kõik muud Venemaaga seotud rahvusvahelised projektid.

10. detsember on mari kirjakeele päev. Sel päeval 1775. aastal ilmus esimene mari keele grammatika.

Kaama jõgikonda kuuluva Inva jõe maalilisel kaldal Permi-Komi ringkonnas, Arhangelskoje külas avati 14. novembril heliinstallatsioon "Muusikaline turigum" (Muusikaline kurejalg).

15. märts on Ungaris päev, kui rohi ka ei kasva, poed on kinni, bussid sõidavad pühadeaegse graafiku järgi, Ketisild on liiklusele suletud, kõikjal lehvivad trikoloorid ja linn on täis ülevas meeleolus ungarlasi, rahvusvärvides kokardid rinnas.

Mari El Vabariigis on viimastel aastakümnetel olnud probleemiks maride alaesindatus vabariigi võimuorganites. Marisid on kohalikus parlamendis reeglina alla 20%, kuid vabariigi elanikkonnast on üle 40% marid.

Rahvusvahelist emakeelte päeva 21.02 tähistati ka Venemaa Föderatsioonis laialdaselt, eelkõige rahvuskeelseid etteütlusi korraldades, mõnel pool ka tänati tublimaid keeleaktiviste.