11.08.2026

Eestist komi kultuurini: Tallinn Summer School’i soome-ugri kultuuride kursus tõi kokku osalejad 20 riigist

2026, Fenno-Ugria Asutus, haridus, soome-ugri rahavd

2026. aasta juulis toimus Tallinn Summer Schooli raames kursus Introduction to Finno-Ugric Cultures and Nations, mis tutvustas soome-ugri rahvaste ajalugu, keeli, kultuure ja tänapäevast olukorda. Sel aastal osales kursusel 33 õppijat 20 riigist, muutes selle tõeliselt rahvusvaheliseks kohtumispaigaks kõigile, kes soovisid soome-ugri maailma lähemalt tundma õppida.

Osalejaid oli Ameerika Ühendriikidest, Hispaaniast, Madalmaadest, Portugalist, Prantsusmaalt, Iirimaalt, Eestist, Saksamaalt, Belgiast, Hiinast, Poolast, Ühendkuningriigist, Tšehhist, Singapurist, Rootsist, Horvaatiast, Jaapanist, Hongkongist, Kanadast ja Tšiilist. Kõige arvukamalt oli osalejaid Hiinast ja Saksamaalt, kuid tervikuna ulatus kursuse geograafia Euroopast ja Aasiast Põhja- ja Lõuna-Ameerikani.

Eesti kui üks soome-ugri maailma riike pakkus loomuliku keskkonna uurali rahvaste mitmekesisusega tutvumiseks. Kursus oli mõeldud laiale rahvusvahelisele sihtrühmale ega eeldanud osalejatelt varasemaid teadmisi fennougristikast. Kursuse eesmärk oli näidata, kuidas eestlaste, soomlaste, ungarlaste, komide, saamide, manside ja teiste uurali rahvaste ajalugu, keeled ja kultuurid on omavahel seotud, ning tutvustada osalejatele ka tänapäevaseid kultuurilisi ja poliitilisi protsesse soome-ugri piirkondades.

Kuus kohtumist ajaloost keeleni

Kursuse programm koosnes kuuest kohtumisest, mis toimusid kolme nädala jooksul 14.–30. juulini. Kursuse avas Anna Kuznetsova loeng Venemaa soome-ugri rahvaste ajaloost, kultuurist ja tänapäevastest poliitilistest arengutest. Seejärel käsitleti Eesti, Soome ja Ungari ajalugu võrdlevast perspektiivist ning arutleti soome-ugri riikide kujunemise üle. Eraldi kohtumine keskendus sellele, kuidas kujutatakse Eesti rahvuslikku identiteeti 21. sajandil. Veel üks loeng tutvustas osalejatele Ungari ajalugu, kultuuri ja keelt. Loengutele lisandusid seminarid, mis võimaldasid süveneda nii traditsioonilisse kui ka tänapäevasesse soome-ugri kultuuri. Kursuse viimane kohtumine oli pühendatud komi kultuurile ja keelele. Selline ülesehitus võimaldas vaadelda soome-ugri maailma mitmest perspektiivist – ajaloo ja riikluse, rahvusliku identiteedi, keelte ning traditsioonilise ja tänapäevase kultuuri kaudu.

Soome-ugri maailm kui rahvusvahelise dialoogi koht

Kursuse üheks oluliseks tunnuseks oli ajaloolise ja tänapäevase vaatenurga ühendamine. Soome-ugri rahvaid ei käsitletud üksnes ajaloo- või keeleteaduse uurimisobjektina. Programmis pöörati tähelepanu ka tänapäevastele poliitilistele ja kultuurilistele arengutele ning soome-ugri rahvaste ja organisatsioonide vahelisele koostööle.

Rahvusvaheline osalejaskond lisas kursusele veel ühe olulise mõõtme. 33 osalejal 20 riigist oli võimalus mitte ainult tutvuda Eesti ja soome-ugri kultuuridega, vaid ka arutada kursuse teemasid väga erineva kultuurilise ja akadeemilise taustaga inimestega.

Tähelepanuväärne on, et huvi soome-ugri temaatika vastu ulatus kaugele väljapoole uurali keeli kõnelevaid riike ja piirkondi. Euroopa riikide kõrval osalesid kursusel õppijad Hiinast, Jaapanist, Singapurist, Tšiilist, Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest.

Lõppenud kursus näitas taas, et soome-ugri teemad võivad tuua kokku inimesi väga erinevatest maailma paikadest ning Eesti on oluline koht, kus rahvusvaheline publik saab tutvuda soome-ugri rahvaste ajaloo, keelte, kultuuride ja tänapäevase eluga.