Venemaa põlisrahvaste esindusorganisatsioon RAIPON jäi UNESCO vaatlejastaatusest ilma

Lõuna-Koreas Pusanis toimunud UNESCO maailmapärandi komitee 48. istungjärgul oli üks esimestest päevakorrapunktidest vaatlejastaatust omavate organisatsioonide nimekirja kinnitamine. See tõi kaasa terava poliitilise vaidluse. Ukraina esitas ametliku muudatusettepaneku, milles palus vaatlejastaatust omavate organisatsioonide nimekirjast välja arvata kaks Venemaa Föderatsiooni organisatsiooni: RAIPONi ehk Venemaa põhjala, siberi ja kaug-ida põlisrahvaste assotsiatsiooni ning Venemaa erikaitse all olevate looduskaitsealuste alade ekspertnõukogu. Muudatusettepanek kinnitati UNESCO sekretariaadi poolt otsuse eelnõu ametliku muudatusettepanekuna.

Arutelu järgselt jäidki eelpool nimetatud Venemaa organisatsioonid välja organisatsioonida nimekirjast, kellel on õigus vaatlejana 48. istungjärgust osa võtta.

See tähendab, et esimest korda kaotas RAIPON võimaluse osaleda vaatlejana ÜRO istungjärgul.

RAIPON on aastaid esitlenud end rahvusvahelistes organisatsioonides, kongressidel  ja konverentsidel kui Venemaa Föderatsiooni põlisrahvaste huvide esindaja ning kaitsja. Organisatsiooni tegevust on kiriseerinud mitmed sõltumatud põlisrahvaste esindajad, inimõigusorganisatsioonid kui ka maailma teiste põlisrahvaste organisatsioonid. Nende organisatsioonide materjalid annavad kinnitust, et RAIPON kooskõlastab oma tegevuse alati Venemaa Föderatsiooni riikliku rahvuspoliitika seisukohtadega ega esinda Venemaa põlisrahvaste sõltumatuid seisukohti rahvusvahelisel tasandil.

5. augustil tegi RAIPON avalduse, et UNESCO otsus tekitab neis tõsist muret, sest puudutavat mitte ainult organisatsiooni, vaid kogu Venemaa põlisrahvaste huve ja piiravat nende osalust rahvusvahelises koostöös. Avalduses märgitakse, et organisatsioon esindab 40 Venemaa põlisrahva huve ja tal on konsultatiivliikme staatus ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu juures. RAIPONi presidendi Aleksander Novjuhovi — kes on ka Venemaa Föderatsiooni riigiduuma saadik — avalduses märgitakse, et väljaarvamine toimus Ukraina initsiatiivil ja selle taga olevat poliitilised motiivid, mis kuidagi polevat seotud maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni eesmärkidega: „See loob ohtliku pretsedendi, kus legitiimsed põlisrahvaste organisatsioonid jäetakse välja rahvusvahelisest koostööst, sest lähtutakse poliitilisest konjuktuurist“. RAIPONi esindajad märgivad, et ka näiteks põlisrahvaste keelte rahvusvahelisse töörühma pole Venemaa põlisrahvaid kaasatud Ukraina ja Balti riikide vastuseisu tõttu. RAIPONi esindajad taotlevad UNESCO peasekretäri hinnangut tekkinud situatsioonile ja et põlisrahvaste esindusorganid saaksid “võrdselt ja mittediskrimineerivalt” osaleda UNESCO tegevuses.

Sõltumatute põlisrahvaste organisatsioonide meelest tekitab RAIPONI avaldus küsimusi, eriti kui pidada silmas organisatsiooni viimaste aastate tegevust. Pärast täiemahulise sõja algust Ukraina vastu toetas RAIPON avalikult Venemaa võimude tegevust ega ole astunud kordagi välja Venemaa põlisrahvaste sõltumatute esindajate kaitseks. Vastupidi – assotsiatsiooni juhtkond toetas sisuliselt Vene Föderatsiooni riiklikku kampaaniat sõltumatu põlisrahvaste liikumise kriminaliseerimiseks, korrates Venemaa võimude väiteid, et põlisrahvaste sõltumatud organisatsioonid esindavad äärmuslust. Põlisrahvaste sõltumatud esindajad märgivad, et RAIPON tegutseb üha enam kooskõlas Venemaa riikliku poliitikaga ega täida põlisrahvaste sõltumatu esindaja rolli rahvusvahelisel areenil. RAIPON nõuab oma õiguste kaitset rahvusvahelistes organisatsioonides, kuid pole samas ise kasutanud oma staatust Venemaa põlisrahvaste sõltumatute esindajate kaitsmiseks olukordades, kus nende organisatsioone keelustati, aktiviste ähvardas kriminaalvastutusele vastuvõtmine ja liikumiste juhid sattusid eeluurimisvanglasse. Nii näiteks on praegugi eeluurimisvanglas vahi all põlisrahvaste juhid Darja Jegereva ja Natalia Leonhart, kuid RAIPON on ennast neist distantseerunud.