kirjandus

Praegu sisaldab sõnaraamat 16 000 saamikeelset sõna, töö käib veel ebatäpsuste parandamisel ja sisu täiustamisel.

Töid hinnanud ekspertkomisjoni sõnul on teosel oluline mõju valdkonna teadustööle ning teadmiste levikule laiemas kultuurihuviliste ringis ka väljaspool Mordvat ja Venemaad.

Autorid nägid raamatu kirjutamisega suurt vaeva, sest neil tuli selleks luua bessermani keele õigekirja normid. Selleks kasutati nii erinevate Udmurdimaa kui ka välismaa teadusinstitutsioonide abi.

Avalduse põhjuseks oli asjaolu, et õpikus on neenetseid loetud põlisrahvaks, venelasi aga rahvaks, kes on Jamali poolsaarele tulnud.

Sündmusel osalesid eesti seltsi liikmete kõrval ka saksa, itaalia, mordva, mari ja komi seltside liikmed.

Raamatus on avaldatud ka teose originaali kuuluvaid joonistus.

Äsjailmunud teos avaldati semantilises tõlkes ja kaasaegses töötluses.

Ta kirjutas üle 30 teadustöö, koostas või toimetas üle 50 õpiku, sõnastiku, lugemiku ja metoodilise vahendi, arvestades seejuures mansi rahva sotsiolingvistilist olukorda.

Seega pandi alus karjala runode päevale ja karjalased jäävad ootama järgmist runode päeva. Lootuses, et see traditsioon hakkab arenema ning kaasab aina rohkem osalejaid.

Komi kirjakeele päeva puhul esitleti populaarteadusklikku raamatut "Komi keele saladused jutustustes", mis on esimene omataoline.

Stella Razdõmaha tõi kaasa 26 rahvaluule materjali, nende seas 11 muinasjuttu.

Ersalanna Natalia Ermakov pühendas oma rahvuskeelele tähtpäeva puhul luuletuse, mida ka videoesituses kuulata pakume.